Probleemile nimega Leedo pole häid lahendusi

ÄP 29. august 2006, 00:00

Mandri ja saarte vaheline praamiühendus on maksumaksja poolt vaadates nukras seisus. Kohalikul praamikuningal Vjatšeslav Leedol on õnnestunud riik vastu seina suruda ning monopoolset olukorda ära kasutades saab ta kerge vaevaga üha suuremaid dotatsioonisummasid välja nõuda.

Leedo võimu lõpetamiseks pole silmapiiril ühtegi head lahendust. Kunagine majandusminister Meelis Atonen üritas korraldada avaliku konkursi, aga see luhtus osalejate vähese huvi tõttu. Ainus tõsine huviline oli Leedo ise.

Konkursi ebaõnnestumise üks põhjus oli selle kehv korraldamine ning lühikeseks jäänud aeg. Teisalt aga on keeruline leida Leedo kõrvale praamiliinidele konkurenti, sest sellele turule sisenemise kulud on suured.

Ühe alternatiivina sooviti praamiühendus delegeerida Tallinna Sadamale. Riigifirma oleks Leedoga ühisfirma teinud või temalt laevad ära ostnud. See idee aga samuti ei realiseerunud, polnud sadamale atraktiivne. Tõenäoliselt oleks ka selle tehingu puhul olnud Leedo võidumees.

Monopoli lõhkumise ühe võimalusena on nähtud sillaühenduse rajamist. Atoneni ja Leedo vahelise vägikaikavedamise ajal oli sillateema päevakorras, kuid tänasele valitsusele see projekt enam prioriteetne ei tundu. Pole ka selge, kas silla rajamine tuleks riigile odavam võrreldes praamiühenduse doteerimisega.

Riik on aeg-ajalt üritanud Leedo näppe sahtli vahele pista ning erinevatel asutustel lasknud Leedo tegevust kontrollida. Reeglina on nendest juhtumitest väljunud võitjana Leedo, sest suuri rikkumisi pole uurimised välja toonud. Leedo ise on Äripäevale öelnud, et Eestis on vähe firmasid, mida on nii palju revideeritud.

Aastaid on Leedot kahtlustatud selles, et ta on riigilt saadava dotatsiooniga pannud aluse enda jõukusele ehk et riiklik dotatsioon on liiga suur ning osa sellest ei lähe mitte praamiühenduse käigus hoidmiseks, vaid Leedo teistesse äridesse. Äripäev kirjutas nendest kahtlusi tekitanud tehingutest viimati selle aasta 17. veebruaril.

Leedo ise on aga öelnud, et ta on erinevate spekulatsioonidega juba ära harjunud. Ma olen selle rolliga jöudnud ära harjuda. Esiotsa püüdsin küll töestada, et mul pole saba ega sörgu, aga hiljem löin käega, selgitas Leedo oma suhtumist. "Kuhu see raha siis ikka minna saab. Kui riik maksab teenuse eest, siis pole see ju enam riigi raha. Ma kasutan seda raha, ostan selle eest kütust, sadamateenust, maksan inimestele palka ja laevade rendi eest," on Leedo Äripäevale öelnud.

Praamiühenduse häda on selles, et riigil puudub võrdlusvõimalus, sest teist konkureerivat ettevõtjat ei ole. Nii on raske Leedoga vaielda, kas tema küsitav dotatsioonisumma on põhjendatud või mitte.

Toimetuse hinnangul peab Leedo ja riigi suheteid revideerima konkurentsiamet ning ütlema, kas Leedo kasutab enda positsiooni kurjasti või mitte. Viimati uuris konkurentsiamet Saaremaa Laevakompanii tegevust 2004. aastal Saaremaa turismifirmade palvel. Leedo firmad peaksid aga olema nende monopoolset positsiooni arvestades konkurentsiameti püsiklientide nimekirjas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing