Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene tolli saamatus pärsib piiriületust
Kuigi Venemaa ametivõimud pakuvad viimase kolme-nelja kuu jooksul Vene-euroliidu piiril kilomeetrite pikkuseks veninud autojärjekordade tekkele müstilisi põhjuseid, tuleb tollikaose tagamaid otsida idanaabri tolliteenistuses lokkavast korralagedusest.
Meedias on tugevadatud tollikontrolli põhjustena mainitud Moskvas toimunud G8 riikide kokkutulekut, järsult suurenenud veomahtusid, terrorihirmu ja asjaolu, nagu valiksid muidu Valgevene kaudu sõitvad veokid seal tõusnud teemaksude tõttu teisi teid.
Ajal, mil Venemaa toll asus majandusministeeriumi haldusalas, oli vastu võtmisel otsus, et veoste põhjalik tollikontroll peab toimuma kauba sihtpunkti tollis, mitte piiril. Ent siis loodi iseseisev Venemaa Föderaalne Tolliteenistus (FTS) ning pärast uue tolliülema Andrei Beljaninovi ametisse nimetamist rändas dokument kalevi alla.
Venemaa tolli telgitaguseid tundvad spetsialistid väidavad, et kaos sealse tolli töös saigi alguse võimuvahetusest FTSi juhtkonnas.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) volikogu liige ja OÜ MNC Transport direktor Viktor Stanogin väidab, et probleem peitub Venemaa tolli juhtkonnas ning tollitöötajate ebaprofessionaalsuses. "Juttudel veomahtude suurenemisest pole alust, sest näiteks juunis ületas Narva kaudu piiri 1100 veokit, mida on vähem kui maikuus," selgitab Stanogin. Tema hinnangul on madalate palkade tõttu lahkunud ametist vähegi arvestataval tasemel olevad tollitöötajad.
"Veokid seisavad piiripunktide taga ööpäevi, isegi nädalaid," nendib ERAAga analoogse Venemaa organisatsiooni ASMAP Peterburi osakonna juhataja asetäitja Konstantin Šeršakov. "Ja need seisakud on tingitud üheselt tolliorganitest. Paljud Venemaa autofirmad on lõpetanud veod Eestisse ja Lätti, sest majanduslikult ei ole see otstarbekas."
Šeršakovi hinnangul läheb ühe Tallinnast Peterburi suunduva rekka piiril tühja passitud ööpäev autofirmale maksma keskeltläbi 600 eurot ehk ligi 95 000 krooni.
Šeršakov ei näe veokite nn tugevdatud kontrollimisel mingit põhjendust, sest nii Eesti, Läti, Soome kui ka Venemaa vedajad kasutavad sarnaseid tolli- ja veosedokumente. Järjekordade esmase põhjusena nimetab ta Vene tollitöötajate viletsaid tööoskusi. "Tolli juhtkond ei saa ülesannetega hakkama," märgib Šeršakov.
"Kui Narvast Ivangorodi poole on seitse piiriületuskoridori, siis peaks tollipunkt suutma ööpäevas teenindada 350 sõidukit," arutleb Šeršakov. "Praegu läbib piiri Eestist Venemaale kuus 29-46 veokit.
Järjekord liigub edasi 20-40minutiliste intervallidega, juhid on magamata, aga pärast piiriületust peavad minema trassile, sest Narvast Peterburi on aega sõita üks ööpäev, Moskvani kaks."
Mingit praktilist nõu ei oska ükski ametkond anda. Konstantin Šeršakov loodab, et Vene tollitöötajate suhtumist suudab mõjutada ainult "maailma avalikkuse" sekkumine.
Venemaa loodepiirkonna tolli pressinõunik Nikolai Boikov loetleb järjekordade tekkele mitmeid n-ö ametlikke põhjuseid. "Esiteks, veoste mahu suurenemine, millega kontrollpunktid toime ei tule," selgitab Boikov. "Kui varem läbis ühte piiripunkti 250 veokit ööpäevas, siis nüüd kuni 460."
Teise põhjusena nimetab Boikov Valgevenest läbisõidu hindade tõusu, samuti olevat sealkandis palju teeremonte, mistõttu veokijuhid eelistavad Euroopasse sõita Läti kaudu.
Lahendusena pakub Nikolai Boikov uute läbilaskepunktide ehitamist. Boikov kinnitab, et tänaseks on järjekorrad piiril juba väiksemad, tema andmetel on Eesti ja Läti piiripunktides oma järge ootamas kokku umbes 500 veokit.
Pikad järjekorrad on ka Venemaad Lätiga ühendavas kahes piiripunktis - internetilehekülje Virtualnaja Tomožnaja andmetel seisis nädal tagasi Terehovos 622 ja Grebnevos 360 veokit. Portaal möönab, et vaatamata võimude lubadusele olukord stabiliseerida, seisavad piiril endiselt sadadest autodest järjekorrad.
Terehovo piiripunkt on ehitatud nii, et seda võiks läbida 170 veokit ööpäevas. Järgmisel aastal on kavas seda piiripunkti laiendada, jutuks on olnud ka uue - Vientuli - piiripunkti avamine.
Pikad järjekorrad idapiiril on tekkinud seoses Vene Föderatsiooni tolli lauskontrolliga.
Maksu- ja tolliameti hinnangul pole praegune olukord mõistlik, kuivõrd selle tulemusena on piiriületuse mahud vähenenud kuni viis korda. Lahenduste otsimine peab toimuma Eesti riigi ministeeriumide ja ametite koostöös.
Omalt poolt oleme lahendusvõimalustena pakkunud ühispiiripunktide loomist, mis annavad võimaluse suurendada praeguste punktide läbilaskevõimet sama ressursi juures vähemalt kaks korda. Oleme välja käinud idee asendada füüsilised järjekorrad elektroonilise registreeringuga.
Siiski sõltub tollikontrolli kiiruse osas lahenduste leidmine eelkõige Vene Föderatsioonist.