Otse Toompealt: Reinsalu esitas protesti (täiend.)

29. august 2006, 13:26

Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas hetk tagasi protesti, et Riigikogu liikmetele on avaldatud survet ja sellega on rikutud vaba mandaadi põhimõtet.

Vabariigi valimiskomisjon läks asja arutama, istung jätkub kl 13:50.

Presidendivalimise teises voorus oli üles seatud vaid üks kandidaat - Toomas Hendrik Ilves.


Urmas Reinsalu protest muutmata kujul:

Protest hääletamise korra rikkumise kohta Vabariigi Presidendi valimise teises hääletusvoorus

Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-le 10 esitan alljärgneva protesti hääletamise korra rikkumise kohta

Põhiseaduse § 62 järgi Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.

Viidates Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaandele on mandaat Riigikogu liikmele valimistel antud volitus tegutseda rahvaesindajana. Vaba mandaadi põhimõte hõlmab mitut aspekti. Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige Eesti mingi kindla piirkonna või valijategrupi esindaja. Ta peab arvestama oma tegevuses rahva huve laiemas mõttes. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda parimast äranägemisest. Kommentaari järgi on vaba mandaat on tähtis ka Riigikogu liikme suhetes oma erakonnaga. Põhimõtteliselt peaks vaba mandaat välistama ka erakonna surve Riigikogu liikmele.

Kahe erakonna fraktsioonide liikmete mitteosalemine hääletusel ning nende erakondade juhtpoliitikute avaldused viitavad sellele, et nende erakondade Riigikogu liikmete suhtes on kasutatud survet, mis on viinud vaba mandaadi põhimõtte rikkumisele ja ei võimaldanud neil Riigikogu liikmetel realiseerida põhiseaduses tulenevat õigust valida Eesti Vabariigi presidenti.

Osundan siinkohal Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnavõtule ETV otsestuudios 28. augusti hommikul (allikas ETV24 Online uudisteportaal): „Reiljan ütles, et Rahvaliidu saadikud tulevad esmaspäeval kindlasti Riigikogusse, kuid volikogu on andnud soovituse hääletusel mitte osaleda. „Volikogu soovitust ei saa väga erinevalt mõista, sest fraktsioon viib ikka parteipoliitikat ellu. /.../ Kuna seal (riigikogus) on tegemist hääletamise, mitte valimisega, siis me arvame, et see suur valimine tuleb ikka (valimiskogus) Estonias.”

Ka ametisolev Riigikogu esimees Toomas Varek on möönnud 28. augusti Postimehele antud intervjuus, et fraktsiooni otsus on tallegi väga tähtis. Kuna intervjuu käsitles osalemist või mitteosalemist presidendivalimistel, võib järeldada, et nimetatud fraktsioon langetas kollektiivse organina otsuse mitteosalemise kohta.

Ka nende parteide esindajate antud kommentaarid näitavad, et oldi fraktsioonide liikmete mittehääletamises kindad ja teadlikud enne Riigikogus toimunud esimest hääletusvooru. 28 augusti Postimehes on toodud tsitaat: „Hääletamisest loobumine pole midagi erilist” kinnitas Rahvaliidu meediajuht Agu Uudelepp.

29. augusti Postimehes antud intervjuus vastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar vastuseks küsimusele „Kuidas leidis majandusminister oma kallist tööajast pool päeva, et oma fraktsioonile sõnad peale lugeda?„ järgnevalt:
„Teate, ma olen sellistel tõsistel ajaloolistel hetkedel alati kohal olnud. Lähtusin sellest, et inimesed vajavad selgitust ja vajavad tuge, ning see oli ka minu kui partei esimehe kohustus kohal olla.”
Rahvaliit väljastas pressiteate alljärgneva sisuga 28 augusti hommikul, mis sisaldas muuhulgas ka alljärgnevat tsitaati:
„Lähtuvalt põhiseadusest otsustasid Rahvaliidu fraktsiooni liikmed osaleda presidendivalimiseks kokkukutsutud istungitel, kuid tagatubades kokkulepitud kandidaatide üle hääletamisest osa ei võta.”

Keskerakonna infojuht Toomas Raag andis kommentaari Postimees Online’le 28. augusti hommikul:
„Erakonna infojuhi Toomas Raagi sõnul võtavad fraktsiooni liikmed küll osa Riigikogu tööst, kuid hääletussedeleid välja ei võta. Fraktsiooni koosolekul oli kõigil võimalus oma arvamust avaldada ja suhteliselt ühemeelselt jõuti seisukohale, et kuna Riigikogus on tegemist mitte valimiste, vaid ühe kandidaadi poolt hääletamisega, siis sellest osa ei võeta.”

Seega on avalikkusele toodud tsitaatidest näha, et tegevus kahe fraktsiooni liikmete survestamiseks on tuvastatav, et kollektiivsed organid langetasid sellekohaseid otsuseid ning hääletamisest osavõtu puudumisest lähtub, et surve on ka realiseerunud.

Järeldan, et sellega on rikutud nimetatud fraktsioonide liikmete suhtes Vabariigi Presidendi kandidaadi hääletamisel vaba mandaadi põhimõtet. Vaba mandaadi põhimõttega on kaetud Riigikogu liikme tegevus Riigikogus ja selle organites, sealhulgas ka osalemine Vabariigi Presidendi hääletamisel.

Seega on aset leidnud oluline, põhiseadusest tulenev hääletamise korra rikkumine Vabariigi Presidendi valimise teises voorus, mida palun Vabariigi Valimiskomisjonil arutada.


Urmas Reinsalu
Riigikogu liige

Tallinnas, 29. augustil 2006. aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing