Kuum suvi hävitab põllumehe vilja ja võtab lehmadelt talvise ninaesise

Ketlin Priilinn 30. august 2006, 00:00

OÜ Viraito tegevjuhi Toivo Kensi sõnul loodab iga maamees head seni, kuni on veel mingigi võimalus. "Aga peagi on august käes ja ööd pikemad," ütleb ta. "Kindlasti tuleb mingi vihm, aga see enam ei aita - rohttaimede juurestik on nii palju kannatada saanud ja vaevatud, et toibumine võtab oma aja. Midagi ehk saaks septembri lõpus ja oktoobris koristada, aga aega kasvuks enam ei jää."

Kens räägib, et iga-aastane rohumaade uuendamine eeldab, et osa maid valmistatakse ette eelmise aasta sügisel.

"Kui neid saab ka varakevadel külvata, siis praktikud võtavad nendelt maadelt kaks saaki," selgitab ta. "Sellel aastal on rohumaade uuskülvid väga viletsad, välja arvatud ehk lutsernisegused kamarad, aga nõrk taimestik ei suuda edukalt sellisele kuumale vastu panna."

"Paljud piimatootjad, kes kasvatavad ka teravilja, saavad probleemi lahendada teravilja tervikkoristuse teel," räägib ta. "Nad sileerivad kogu viljamassi."

Kens märgib, et sügisel tehakse ka panus järgmise aasta saagi nimel. "Julgen arvata, et järgmise aasta saagile on mingi jälg juba jäänud," ütleb ta. "Liblikõielised, eriti lutsern, korjavad oma talvevarusid augustis-septembris, aga protsess ei toimi, kuna puudu on niiskusest."

Viljapõllud on Kensi sõnul praegu väga huvitavat värvi. "Puudub küpsele viljale omane kollane värv," tõdeb ta. "Rohumaad on aga lihtsalt kõrbenud."

Üleriigilisest ikaldusest ei saa Kensi arvates siiski rääkida. "Kuid talv tuleb väga raske, et piima rentaablilt toota," ütleb ta.

Teraviljakasvatusega tegeleva Roosu talu peremees Aivar Roosenberg leiab, et olukord on põlluti erinev.

"Üldiselt on pilt ikkagi üsna nukker," kinnitab ta. "Täielikult maha kanda võib kaera, ka suvinisu ja oder on pöördumatult hävinud - tera jääb ilmselt peenikeseks." Roosenbergi sõnul on kaer kõige suuremaks kannatajaks seetõttu, et üldjuhul külvatakse seda kergemate maade peale. "Ja seal pole üleüldse mingit niiskust," selgitab ta. "Maa on täiesti kuivanud."

Looma- ja taimekasvatusele spetsialiseerunud Härjanurme mõisa endine tegevdirektor Mart Tooming on põllumajandusega kokku puutunud 1978ndast aastast, aga nii hullu olukorda varem näinud ei ole.

"Eelmise aasta viljasaak oli üle viie tonni, tänavu tuleb kõigest kolm tonni hektarilt," räägib ta. "Väga palju on kannatada saanud oder, ka rapsiga on lood üsna õnnetud." Toominga sõnul on tõsine probleem ka see, et möödunud talvel võttis külm põldheinad ära ning uueks talveks pole nüüd loomadele kusagilt sööta võtta. "Vilja saab sisse tuua, aga silo ei saa kusagilt," põhjendab Tooming oma muret.

Põud on Toominga arvates oma töö juba teinud. "Suve teisel poolel enam midagi ei muuda," kinnitab ta.

"Aganaid ehk sõkalt tuleb vilja sekka palju. Talinisu on praegu kõige paremini säilinud ja ka suvinisust võib midagi saada." Tooming märgib aga, et kui augustis vihma kallama peaks hakkama, muutub asi täiesti lootusetuks.

"Sellist asja juhtub sageli, et tükk aega pole vihma tulnud ja siis järsku hakkab uputama," ütleb ta. "See oleks aga viljale viimane põnts."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing