Lageraie järel tuleks raiutud ala võimalikult kiiresti uuendada

Ketlin Priilinn 30. august 2006, 00:00

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Marku Lamp kinnitab, et erosiooni tekkimise vältimiseks tuleks lageraie käigus säilitada maksimaalselt alustaimestikku ning soovitatavalt tuleks teha raietööd külmunud pinnasega.

"Metsamaterjali koondamisel tuleks kasutada pinnasele võimalikult vähe survet avaldavat tehnikat," selgitab Lamp. "Lageraie järel peaks ala uuendama võimalikult kiiresti ning järsematel nõlvakutel maapinna istutamiseks ettevalmistamisel ribade või vagudena peaksid need paiknema kallaku suhtes risti."

Kände kasutatakse Lampi sõnul tänapäeval järjest enam küttematerjalina. "Kännud juuritakse välja ning pärast kuivatamist tehakse hakkeks," räägib Lamp. "Eriti laialdaselt kasutatakse seda viisi Soomes. Siiski järgitakse kändude kasutamisel ka üsna vanu traditsioone ning valmistatakse neist näiteks puitehitiste immutusainet, suusatõrva, saapamääret, sauna leilivee lõhnastajat, tõrvaseepi jms." Lamp lisab, et liivasel maal kasvavatest männikutest, samuti kaasikutest kogutud juuri kasutatakse ka mitmesuguste punutiste valmistamiseks. "Okstest on aga enim kasutust leidnud kaseoksad, millest valmistatakse peamiselt luudasid ja saunavihtu," märgib ta.

Lamp kinnitab, et tulundusmetsas saab metsa kasutamise viisi valida metsaomanik ise. "Selleks, et metsa võimalikult otstarbekalt kasutada, soovitatakse seda majandada võimalikult mitmekülgselt," räägib Lamp. "Metsade mitmekülgse majandamise viisideks võivad olla näiteks inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine; samuti puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine."

Veel toob Lamp võimalustena välja teaduse- ja õppetöö, puidu saamise ning jahinduse.

Raieringi täitumisel on Lampi arvates otstarbekas koondada lageraie läbiviimise käigus lubatud kasvukohatüüpides ka raiejäätmed - ladvad, oksad jne. "Seda materjali võiks kasutada soojusenergia tootmiseks," soovitab ta.

Lamp lisab, et lageraie planeerimisel on oluline arvestada turusituatsiooniga ning uurida, millist sortimenti on sel ajal just kõige tasuvam lõigata.

RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schults ütleb, et erosioonioht muutub reaalseks eelkõige kuppelmaastikul. "Erosiooniohtlikul ehk kaldega alal ei tohiks tekitada pinnasekahjustusi, iseäranis mitte nõlva suunas," rõhutab ta. "Vastasel juhul hakkab vesi langult pea kindlasti edasi uuristama." Schults soovitab, et alusmets võiks erosiooniohtlikul alal võimaluse korral raiumata jääda. "Lageraielangid nõlvadel peaksid olema väikesed," on Schults veendunud. "Mida vähem pinda, seda väiksem on tõenäosus, et vesi ringi hakkab tormama."

Ka Schultsi arvates võiks oksi kasutada kütmise otstarbel. "Erosiooniohtlikel aladel võiks aga oksad langile jääda," leiab ta. "Kände ei tasuks kindlasti välja juurida, pigem võiks need võimalikult maalähedaseks saagida. Vastasel juhul võib pinnas hakata liikuma."

Metsaomanik Andres Olesk kinnitab aga, et tema arvates erosioon Eestis probleem ei ole. "See on pigem põllumeeste kui metsaomanike teema," usub ta. "Seepärast ei tarvitse selles suhtes ka midagi erilist ette võtta." Kännud ja oksad soovitab Olesk jätta loodusele.

"Soomes on küll juba tavaks saanud, et üle viie hektari suurustelt lankidelt oksad kokku korjatakse," ütleb ta. "Metsa raiumisel on oluline osata optimeerida.

Eestis pole teema veel nii aktuaalne, et peaksime oksi korjama ja pakendama hakkama."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing