Setomaa koostöö Venemaaga tõstab kohalikud meistrid taas au sisse

Ununema kippunud traditsioonid ja seto naiste käsitööoskus on jälle moes ning tasapisi hakkab elu küladesse tagasi tulema.

Setomaa Valdade Liidu juhatuse liikme, kultuurinõuniku ja kohaliku talupidaja Aare Hõrni sõnul näitab viimase viie aasta elu selgelt seda suunda, et Setomaad ja selle kultuuri väärtustavad noored on hakanud sinna ringiga tagasi tulema.

Põhimõtteliselt sama juttu kinnitab ka kohalik ettevõtja, OÜ Katusõkatja omanik Ahto Raudoja, öeldes, et hakkajaid noori on tänapäeval juba lihtsam leida kui vanu ja pikaajaliste kogemustega meistreid.

Vanade traditsioonide elluäratamiseks ja käsitööoskuste edasiandmiseks on lükatud käima projekt Seto Käsitüü Kogo, mis koondab endasse koostöö ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse, meistrite ja müüjate vahel. Projekti taga on Setomaa Valdade Liit koos Petseri rajooni administratsiooniga, kes on mõlemad ette võtnud kohalikel kultuuritraditsioonidel põhineva ettevõtluse arendamise ja propageerimise nii siin- kui sealpool ajaloolist Setomaad läbivat piirijoont.

Praegu on vara hinnata, kui suurt kasu võiks sellest kohalikule ettevõtlusele tõusta. Esialgu loetakse üle ja pannakse kirja, kui palju on veel alles meistreid, missugused on nende oskused jne. Samuti seda, millised on vastaspoole huvid - mida noored tahaksid õppida ja milliste kaupade vastu tunneb turg kõige elavamat huvi.

Seejärel kinnitatakse koolituste toimumisajad, valitakse mentorid ning arendatakse välja toimiv müügivõrgustik. Nii on praeguseks välja valitud kolm suuremat kohaliku tähtsusega laata (Irboska, Petseri ja Lindora laat), kust kohalike meistrite ja noorte sellide toodangut osta saab.

Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo märgib, et projekti üks eesmärk on väärtustada nn kätega töö oskust ja toetada-tunnustada allesjäänud meistreid.

"Ideaalis näeme ajaloolisel Setomaal, nii Eesti kui ka Venemaa poolel, tegutsemas erinevaid väikeseid käsitöökodasid, kust saab osta loodus- ja inimsõbralikku toodangut, kuid õppida ka mitmesuguseid töövõtteid," selgitab Margus Timmo. "Setomaa käsitöökojad võivad olla ka head partnerid kutsekoolidele, pakkudes nende õpilastele praktilise töö tegemise võimalusi."

Setomaa Valdade Liit tahab aidata käsitöömeistritel ja ettevõtjatel leida ning arendada tooteid, mille järele on turul nõudlus ning toetada nende müügivõimaluste laiendamist, lisab Timmo

Aare Hõrni hinnangul on huvi erinevate traditsioonide jätkamiseks väga suur.

Seda tõestab näiteks laastukatuste löömise ja vanade keraamikaoskuste taaselustumine.

"Võib juba öelda, et neil aladel on meil ette näidata ka noored meistrid, kes alustasid sellidena paar suve tagasi," kinnitab Hõrn. Käed-jalad on tööd täis nendel oskustel põhinevail kohalikel ettevõtjail - nii Piusa keraamikakojal kui ka Katusõkatjal. Taastumas on seto tekstiil seto talumuuseumi ning kohalike seto käsitööoskajate tegevuse varal. Seto söök on kogumas tuntust ning käivituvas projektis proovitakse alustada ka paekiviehituse ning seto hõbeehtekunsti taastamist.

Katusõkatja juhi Ahto Raudoja sõnul tingis laastukatuste firma sünni suur nõudlus selliste katuste järele.

"Oli omal katust vaja ja paistis, et ka turgu on kõvasti. Nii saigi esimene laastumasin valmistatud," räägib Raudoja. "Tegelikult on katuste ja palkhoonete renoveerimise turg meeletu ja tööpuudust ei tule niipea. Eks tasapisi tulevad kogemused ja sidemed, materjali hankimine hakkab vaikselt lahenema. Tekib juba ka stabiilsem töötajaskond."

Tööd on nii palju, et kõik soovijad katuseid ja maja renoveerimist ei saa, ometi pole ettevõttel plaanis oma tegevust lähiajal laiendada. "Töö on nii spetsiifiline, et kui ise ei saa n-ö asja sees olla, kaob ülevaade ja kvaliteet langeb," hindab Ahto Raudoja.

Peamiseks kitsaskohaks on nii praegu, kui oli ettevõtte käivitamisaastatel, ikka tööjõud ja materjal.

"Väikeettevõtjat ei soosi miski, metsaoksjonid on suunatud suurettevõtetele, proovipartiina saad Riigimetsa Majandamise Keskuselt 50 tihumeetrit materjali aastas, sedagi juhul, kui oskad asja ajada," tunnistab Raudoja. "Kevadest sügiseni on raierahu, ei saa materjali kätte. Palk tuleb varuda talvel, kuid selleks on liiga väike käibevara. Suured metsaettevõtted pole aga kuidagi huvitatud materjali müümisest." Ahto Raudoja hinnangul on tööjõu leidmine maal jätkuvalt tõsine probleem, hakkajad inimesed on juba kõik töö leidnud ja tahavad ise ettevõtjad olla. Kel tööd pole, need lihtsalt ei tahagi seda teha.

Ka Piusa savikoda pidav Meelis Krigul märgib, et noorte linna "põgenemise" tendents on Setomaal siiski veel väga tugev. Ja kuigi noori, kes õppida ja kogemusi omandada tahaksid, leiab, on raske leida neid, kes ka paigale jääksid.

"Mina isiklikult olen kohapeal välja koolitanud mitu keraamikut - üks neist teeb Tallinnas kunsti, teine Soomes, kolmas õpib nüüd Kunstiakadeemias ja üks läks lihtsalt hukka. Omale töötajat pole saanud ja nii rabamegi naisega kahekesi," räägib Krigul.

Samas on üldine meeleolu Setomaal ikka väga optimistlik, leiab ka Krigul: "Turiste käib rohkem, kohti, kuhu oma toodangut pakkuda, on rohkem ja eks tasapisi paranevad ka üldised eluolud."

Märtsi lõpus asutati Värskas MTÜ Piiriveere Liider, mille tegevus saab tuginema kolme sektori partnerlusel ja mille eesmärk on idapiiri äärse eluolu arendamine Leader-programmi võimalusi kasutades.

Piiriveere Liidril on asutajaliikmeid Meremäe, Mikitamäe, Misso, Orava, Räpina ja Värska vallast. Kokku on asutajaliikmeid 18, nende hulgas on ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja kohalikke omavalitsusi.

Piiriveere Liidri asutajaliikmed hindavad, et kohaliku elu edendamisel on administratiivjaotusest olulisemad selgelt määratletud ühised probleemid ja huvid. Selles, et mittetulundusühing seob piirkonna edendajaid kahest maakonnast, on asutajate arvates Piiriveere Liidri tugevus, sest see loob rohkem võimalusi otsida seni proovimata lahendusi.

MTÜ Piiriveere Liider juhatuse esimehe Kaidi-Mari Lipingu sõnul on lähiaja tähtsaim ülesanne anda endast teada kõigile, kes soovivad kaasa rääkida piirkonna arengus, ja kutsuda neid liituma. Sama tähtis on kokku panna tegevuskava arengustrateegia koostamiseks ning valmistumine RAK 3.6 meetmest toetuse taotlemiseks.

Piiriveere Liidri asutamine toimus Setomaa Valdade Liidu initsiatiivil. Viimase juhatuse esimees Margus Timmo võttis asutamiskoosoleku kokku sõnadega: "Pärast ühingu asutamist hakkab ühendus elama oma elu ja määrama olulisi arenguid, milles kaasarääkimise võimalus peab olema igal Eesti-Vene piiri äärse piirkonna kohalikul omavalitsusel ja igal siitkandi aktiivsel elanikul."

Autor: Annely Allik