Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandjad: hüpe alampalgas hoogustab palgarallit
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus otsustas eile ühehäälselt alustada tööandjatega alampalga läbirääkimisi 4050 kroonilt kuus ja 24 kroonilt tunnis.
EAKLi esimees Harri Taliga ütles otsuse kommentaariks, et ametiühingud lähtuvad juba varem kokku lepitud alampalga tõstmise põhimõtetest. 2008. aastaks peab alampalk moodustama 41% keskmisest palgast. Kui tuleval aastal on alampalk 39,5% keskmisest palgast, siis rahandusministeeriumi keskmise palga prognoosi arvestades on selleks 4053 krooni kuus. 2007. aastaks prognoosib ministeerium keskmiseks palgaks 10 261 krooni kuus.
Edasi saadab ametiühingute keskliit tööandjate keskliidule kutse läbirääkimisi alustada. Läbirääkimiste laua taha loodab Taliga istuda juba järgmisel nädalal.
"Selge on see, et enne jõule tuleb kokkuleppele jõuda," sõnas Taliga hüppelisele alampalga tõstmisele oodatava vastuseisu kohta.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis kommenteeris, et ametiühingute pakkumine tuli ootuspärane, kuid alampalk ei tohi palgarallile kaasa aidata.
"Suuri lubadusi ei tohiks anda," lisas Kriis, "tootlikkuse näitajad pole palgakasvule järele jõudnud." See saab ilmselt ka läbirääkimiste põhiargumendiks.
Hetkel on veel selgusetu, milliseks kujuneb tööandjate keskliidu pakkumine tuleva aasta miinimumpalgaks. "Tavaliselt saadakse kaks korda vähem, kui küsitakse. Loogiline on, et (senisele 3000kroonisele alampalgale - toim.) lisandub 200-300 krooni," rääkis Kriis. Pakkumise tegemiseks peab Kriis nõu ettevõtetega.
Eestis on alampalk levinud ühe palgakomponendina, millele lisandub tulemustasu. Seetõttu võib alampalga hüppeline tõus tekitada palgamoonutusi. 2006. aastaks kehtestas valitsus alampalgaks 3000 krooni.