Alternatiiv võõrtööjõule

Tööandjaid kummitab terav tööjõupuudus. Kas aga tööjõu import on kõige parem lahendus? Rahva elatustaset ei tõsta mitte ainult majanduse kogutoodangu kasv tervikuna, vaid pigem see näitaja ühe elaniku kohta. Tuues väljastpoolt sisse uut tööjõudu, kasvab küll kogu riigi kogutoodang, kuid suureneb ka elanike arv.

Seetõttu ei peaks väljastpoolt juurde tooma odavat tööjõudu, vaid ainult selliseid spetsialiste (IT-mehi, insenere, teadlasi), kelle antav panus Eesti majanduskasvu on tunduvalt suurem kui keskmise eesti töömehe oma.

Lihttööjõu osas võiks olla valitsus resoluutne - meil ei ole neid tarvis. Kui Eesti on jõudnud ajajärku, kus ei ole leida enam madalapalgalist tööjõudu, siis on see ainult teretulnud nähtus. Tööandjad ei peaks nägema lahendust ainult uute töötajate sissetoomises. Pigem oleks lahenduseks tootmise efektiivsemaks muutmine moodsamate tootmisvahendite soetamisega ja tootmisprotsesside optimeerimisega.

Palkade tõustes on sunnitud oma vabrikud kinni panema tööandjad, kes ei suuda uuendustega kaasa minna ja konkurentsivõimelist töötasu pakkuda. Valitsus ei peaks toetama ebaefektiivset madalapalgalisele tööjõule orienteeritud tootmist. Mõistlikum oleks neil kolida oma tehas sinna, kus on madalapalgalisem tööjõud. Valitsuselt eeldaks see aga panustamist ametikoolitusele ning inimestelt võimet kiiresti ümber õppida.

Arendagem Eesti tootmist uute tehnoloogiate, suurenenud tööviljakuse ja tasuvamate töökohtade abil. Otsigem tekkinud olukorras uusi võimalusi, uusi lähenemisi, uusi tehnoloogiaid - see viib meid edasi.

Autor: Andrus Küünarpuu