Euromiljardite jagamise ettepanekud koos

"Ministeeriumides algab nüüd tehtud ettepanekute põhjal rakenduskavade täiendamine, sealjuures võetakse lisaks partnerite ettepanekutele arvesse ka Euroopa Komisjoni esmast tagasisidet rakenduskavade kohta," ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna arengutalituse peaspetsialist Siim Sikkut.

Üheks enim kommenteerituks osutus ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava, mis sai ettepanekuid ja kommentaare 26 organisatsioonilt ja isikult. Rakenduskava maht on 16,8 miljardit krooni, millest 5,6 läheb otse ettevõtlusele.

Täiendatud rakenduskavad on plaanis esitada valitsuskabinetile aruteluks oktoobris, siis avalikustatakse rahandusministeeriumi koduleheküljel koos täiendatud eelnõudega ka partneritelt laekunud kommentaarid ja ministeeriumide vastused neile. Valitsuse siht on esitada rakenduskavad ametlikult Euroopa Komisjonile 2006. aasta lõpuks.

Aastatel 2007-2013 Eestile eraldatava 53,2 miljardi krooni struktuurivahendite jagamise neli rakenduskava koostavad rahandusministeeriumi koordineerimise all haridus- ja teadusministeerium, keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Rakenduskavas tuuakse välja prioriteetsed suunad ja nendele eraldatud toetusraha.

Ettevõtjate esindajate arvates toetavad rakenduskavad liiga vähe tootlikkuse kasvu uute tehnoloogiate kaudu, millele kulutatakse vaid 60 miljonit krooni, kuigi see on tööjõupuuduse käes vaevleva Eesti üks tähtsamaid lahendamist vajavaid küsimusi.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas polnud rahul, et kava koostajad kavatsevad suunata ettevõtluse sildi all lõviosa toetustest teadusasutustele. "Finantskava proportsioonide paigast olemisest kõneleb näiteks 1,4 miljardi krooni broneerimine meetmele "Koostöö ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste vahel ja tehnoloogiasiire", samas kui ettevõtete tehnoloogiliseks moderniseerimise toetusele on kavas kulutada kõigest 60 miljonit krooni aastas," tõi ta näite.

Sama meelt oli Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kes lisaks taotleb ettevõtluse arendamiseks ette nähtud struktuurifondide vahendite suurendamist 1,3 miljardilt 2 miljardile kroonile. "Kui Eesti riik arvab, et kvaliteetse hüppe saavutamiseks tööstuse tootlikkuse tõstmisel piisab 60 miljonist kroonist aastas, siis ta eksib. Selle eest saab toetust vaid käputäis väikeettevõtteid, kelle panus teadmismahukasse tootmisesse pole ilmselt eriti märkimisväärne," rääkis Kriis.

Kaasi hinnangul vajab toetussummade muutmine poliitilist kokkulepet valitsuse tasandil, kõik ettevõtjate organisatsioonid on tema sõnul selles küsimuses ühel arvamusel. "Kahjuks ei tee valitsus sellest arvamusest eriti välja või on teadlaste lobitöö oluliselt tugevam ettevõtjate omast," lisas ta.

"Peame oluliseks, et teadus- ja arendustegevuse rahad oleksid kättesaadavad ka innovaatilistele ettevõtetele ja n-ö era-era koostööle, mitte ainult era- ja avaliku sektori koostööle," lisas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie

"Lühidalt öeldes on meie hinnang: õiged suunad - valed proportsioonid," tõdes Raie, kelle sõnul on kavad paljusõnalised ja pikad.