Ilves räägib, Rüütlist räägitakse

Arnold Rüütlit abistab peale Rahvaliidu ja Keskerakonna armee presidendikantselei avalike suhete nõunik Eero Raun. Toomas Hendrik Ilvese selja taga on nelja erakonna juhtfiguurid. Samuti on sotsiaaldemokraatide peasekretäri Randel Läntsi sõnul Ilvest tasuta nõustamas mitu professionaali väljastpoolt.

Professionaalsete suhtekorraldajate hinnangul on sisulise debati puudumine toonud kaasa pigem debati kandidaatide üle kui nende vahel. Millist teed on valimiste eel astumas Rüütel ja millist Ilves?

Ilvesele on meedia kujundanud Lennart Meriga võrreldava särava intellektuaali ja nõtke suhtleja imago. Viimaste nädalate teleesinemised on mõjunud pigem seda kuvandit lõhkuvalt. Ebaootuspäraselt on Ilves olnud oma esinemistes vähe kontsentreeritud ega ole suutnud esitada rahvale meeldejäävaid sõnumeid.

Kui Rüütli kampaaniat juhib eelkõige Villu Reiljan, siis Ilves on ise oma kampaania juht. Ilvese viimase aja esinemised pole aga olnud väga säravad. Tema PR-nõustajad peaksid otsima värskeid meetodeid avalikeks esinemisteks.

Oluline on rahvale näidata, et tegemist on tulevikku vaatava haritlasega.

Erinevalt Rüütlist on Ilves palju iseseisvalt sõna võtnud. Samas pole temaltki eriti küsitud, mis on tema platvormi täpne sisu. Näiteks oli Ergma ja Ilvese debatti juba eos sisse kirjutatud sõbralik poliitiline korrektsus ja vaadete sarnasus, mis ei ole toonud kirglikku väitlust ega tulisust kampaaniasse.

Demokraatlikus ühiskonnas peaks rääkimine olema kuld, mitte vastupidi. Ilvese kasuks räägivad tema lai silmaring ja globaalne vaade.

Ilvest rõhub tema kõrk hoiak ja see peletab paljusid eemale. Samas kuulub see tema väljakujunenud isiksuse juurde, ta ei peagi olema kellegi jumal. Vähemalt suhtleb Ilves avalikkusega otse ja on alati löögivalmis.

Talvest alates on president Arnold Rüütlist loodud meedia abil abitu vanainimese kuvandit ning kõik tema eksimused on leidnud rohket kajastamist. Rüütli esinemine ETV vestlussaates näitas, et ta oli selleks hästi valmistunud ja võrdselt teiste poliitikutega võimeline oma sõnumeid ka otse-eetris edastama.

Arnold Rüütli persooni arvestades on kampaania kui selline väga küsitav. Tema põhiväärtus on leebelt öeldes stabiilsus, kriitilisem olles aga mitte millegi tegemine. Kogu praeguse poliitilise kemplemise taustal on tema passiivne natuur aga talle isegi kõige positiivsem poliitiline oreool. Rüütlil jääb ainult üle loota, et ta ei pea osalema debattidel.

Rüütli sõna ja arvamust pole me tegelikult kuulnudki, tema eest räägivad teised. Samuti iseloomustab Rüütlit ülim konservatiivsus. Tema jaoks paistab vorm olevat tähtsam kui sisu. Samas pole siiani saanud Rüütlit ka ametlikult kandidaadiks nimetada. Üleüldse käib seekordsetel valimistel debatt kandidaatide üle, mitte nende vahel.

Rüütel avalikkuse ees palju sõna ei võta ja sellega välistab ta võrdsete partnerite debati. Avaliku elu tegelane peab kogu ärkveloleku aja löögivalmis olema, mitte igal sammul abilistele lootma, nagu teeb seda Rüütel. See muidugi ei tähenda, et rahvas meie praegust ja tõenäoliselt ka tulevast presidenti palavalt ei armasta.