Kasahstan on huvitatud suurte investeeringute tegemisest Lätti, vahendab Balti majandusuudiste kanal BBN.

">

Lätti voolab Kasahstani raha

Annika Matson 31. august 2006, 10:15

Kasahstan on huvitatud suurte investeeringute tegemisest Lätti, vahendab Balti majandusuudiste kanal BBN.

Kasahstan ei ole huvitatud vaid investeeringutest Läti transiidiärisse, vaid ka kergetööstusesse, toiduainetööstusesse, ehitusse, IT- ja finantssfääri, kirjutab tänane Läti majandusleht Dienas Bizness.

'Viimaste aastate jooksul on kahe riigi vahel loodud head eeltingimused investeeringuteks,' ütles lehele Kasahstani uus suursaadik Lätis Tleukhan Kabdrakhmanov. Ta lisas, et 2004. aastal külastas Läti president Vaira Vike-Freiberga Kasahstani ja sel aastal tegi vastuvisiidi Lätti Kasahstani president Nursultan Nazarbajev.

Eelmisel aastal kasvas import Kasahstanist Lätti seitse korda. Ka tänavu esimesel poolaastal on import Kasahstanist Lätti kasvanud kiiresti. Enamasti imporditakse Kasahstanist Lätti teravilja ja teraviljasaadusi. Juuli keskel märkis Lätis viibinud Nazarbajev, et Kasahstan on huvitatud Läti riigile kuuluvast osalusest Ventspilsi naftaterminalis.

Eelmisel kolmapäeval teatas Läti pank Parex Banka, et koostas plaani Läti riigile kuuluva ligi 39protsendilise osaluse müügiks Läti kütusefirmas Ventspils Nafta. Läti riigi osaluse väärtuseks on hinnatud vähemalt 131 miljonit dollarit (1,6 mld kr).

Parex Banka plaani kohaselt müüakse aktsiad 19415 kaupa, minimaalse hinnaga 1,81 latti ühe aktsia kohta. Kui kogu osalust müüa ei suudeta, siis ostab ülejäägi Parex koos kahe partneriga IBS Suprema ja A/S Suprema Securities.

'Potentsiaalsete pakkujate hulgas on Poola suurim rafineerimisettevõte PKN Orlen SA, Kasahstani riigifirma KazMunaiGas ja Venemaa riigile kuuluv naftafirma OAO Transneft,' ütles Läti majandusministeeriumi esindaja Oskars Balodis 25 augustil. Samuti võivad Citigroupi kaudu oma pakkumise esitada austerlased. Praegu tuuakse Ventspilsi naftat raudtee kaudu, kusjuures sadama varustamine naftatoodetega on 2001. aasta 22,3 miljonilt tonnilt kukkunud 8,1 miljoni tonnini eelmisel aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing