Eesti Nokiaks saagu üliõpilaste eksport

ÄP 01. september 2006, 00:00

Äripäeva arvates tuleb Eesti riigil hakata senisest rohkem toetama noorte suundumist välisriikide ülikoolidesse. Praegu aitab riik finantseerida peamiselt magistri- ja doktorikraadi omandamist välismaal.

Näiteks võiks seada eesmärgiks, et igal aastal läheks 100 gümnaasiumi lõpetajat õppima mõne teise riigi kõrgkooli. Me usume, et noorte välismaale õppima minekust saab riik pikas perspektiivis palju kasu.

Momendil poel riik olnud vaimustatud välisülikoolidesse noorte suunamisest, sest meie bakalaureuseõpe on konkurentsivõimeline välisriikide ülikoolidega. Me suudame anda hea hariduse ja seetõttu toetabki riik eeskätt kohalikke ülikoole tasudes siin kõrgharidust omavate osade noorte õppekulud.

Toimetuse idee vastuargumendiks on väide, et noorte välismaale õppima minekut toetavad peamiselt need riigid, kes ise ei suuda kvaliteetset haridust anda või kus on kõrgharidust omandavate noorte arv tagasihoidlik. Näiteks India, Hiina või Kasahstan.

Kasahstan on koguni käivitanud riikliku programmi noorte välismaale suunamiseks. Loodetakse, et nii õnnestub koolitada tippspetsialiste, kes suudaksid hakata Kasahstanis leiduvaid loodusvarasid vääristama.

Kui näiteks Indias omandab 18-25aastastest noortest kõrgharidust 9%, siis Euroopa Liidu keskmine on 70% ja Eestis on see näitaja veelgi suurem. Seetõttu pole ka riik bakalaureuseõppesse välismaal panustanud. Pigem eelistatakse toetada üliõpilasvahetust ehk, et Eesti ülikoolis õppiv noor saab mingi perioodi õppida välisülikoolis.

Kardetakse, et kui noored lähevad välismaale kõrgkooli täisajaks, siis ei tule nad enam Eestisse tagasi. Nende harimiseks maksumaksja poolt tehtud kulud on maha visatud raha, millest ühiskond suurt midagi tagasi ei saa.

Need eespool toodud vastuargumendid on tõsised, aga pole meie arvates piisavad, et Äripäeva soovitust mitte järgida.

Välismaal kõrghariduse omandamise soodustamisel on ka mitmeid plusse. Kui ülikooli asukohariik ei omaks enam tähtsust, siis avaksime Eesti haridusturu veelgi tihedamale konkurentsile. Meie ülikoolid peaksid andekate õppurite pärast konkureerima Euroopa ja USA kõrgkoolidega. Selline konkurents tuleks meie kõrgharidusele ainult kasuks.

Meil ei ole mõtet peljata, et võib-olla ei tule noor tagasi ja jääb karjääri tegema välismaal. Pigem on see positiivne, kui eestlastel õnnestuks väljaspool Eestit karjääri teha ja tõusta Euroopa või USA otsustajate hulka. Tulevikus saaksime sellest kindlasti rohkesti kasu.

Hästi võttis välismaal kõrghariduse omandamise plussid kokku neli aastat tagasi Äripäeva kutsel Eestis käinud USA ekspresident Bill Clinton. Kui siinsed äriliidrid temalt küsisid, et mida ta soovitab Eestil teha, et oma edu hoida, siis vastas Clinton: "Usun, et teid aitaks see, kui teil oleks võimalik saata nii palju oma üliõpilasi välismaale õppima kui võimalik /---/ Selle tulemusena saaksite endale palju noori kaasmaalasi, kes räägiksid erinevaid maailma keeli ja kellel oleks maailmas palju isiklikke kontakte."

Clintoni hinnangul on teiste vahenditega võimatu asendata kogemust, mida noored saavad, elades mõnes muus kultuuris ja mõne teise rahva seas. Äripäeva arvates tasub Eestil sellest soovitusest kinni haarata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing