Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuninganna Kristina Päev
Pühapäeval, 3. septembril algusega kell 13 toimuvad Tallinnas Löwenruh' pargis Kuninganna Kristina Päeva pidustused.
Kuninganna Kristina Päeva korraldatakse sel aastal teist korda. Ürituse eesmärk on tutvustada Kristiine linnaosa kujunemislugu ja pakkuda meelelahutust kogu perele.
Peaesinejaks on Anne Veski, kes esitab oma tuntud ja armastatud lugusid. Rahvast tervitavad Tallinna linnapea Jüri Ratas, Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb, asjakohase sõnavõtuga astub üles Rootsi suursaadik Dag Hartelius, ning ajaloost räägib endine Tallinna linnapea Hardo Aasmäe.
Ajaloost on teada, et just Rootsi (Poola) kuninganna Kristina pani sisuliselt aluse Kristiine linnaosa kujunemisele, kinkides antud piirkonna Tallinna raele (1653). Kuninganna Kristina korraldusel tükeldati 1656. aastal olev heinamaa 46 ühesuuruseks, meie mõõdu järgi umbes 9hektariliseks tükiks ja kingiti igale gildivanemale üks krunt "teenete eest", ülejäänud krundid loositi välja paremasse kodanikeringi kuuluvate meeste vahel välja hinnaga 100 riigitaalrit krunt. Kohe pärast seda alustati kuivenduskraavide kaevamist. Heino Gustavson kirjutab oma ajaloouurimuses, et seda võib lugeda esimeseks plaanikohaseks maaparanduseks Eestis.
Kruntidele hakkasid kerkima majad ja nende kõrvale tarbehooned. Nii sündisid suvemõisad. Vahetult enne Põhjasõda oli Tallinna ümbruses kokku 23 suvemõisa, neist Kristiines 15. Kui Vene väed hakkasid Tallinnale ohtlikult lähenema andis tollane asekuberner käsu mõisad maha põletada. Tema käsku järgiti.
Pärast Uusikaupunki rahu allakirjutamist hakati jälle mõtlema perekonnakruntide kasutamisele. Tallinna suvemõisate hiigelaeg jääb 18. sajandi lõpule ja 19. sajandi algusaega.