Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Päikselise puhkuse saarel Kreetal kirev ajalugu

Merilin Kruut 01. september 2006, 00:00

Lisaks rikkalikule kultuuripärandile ja kirevale ajaloole köidab saarel pilku kena loodus koos Euroopa pikima kanjoni, selge merevee ja meeldivate randadega.

Kreetat on ajaloos raputanud arvukad vulkaanipursked ning sõjad. Sellegipoolest leidub saarel avastamisväärset küllaga. Minose ajastust pärineb vaieldamatult tuntuim Kreetaga seostuv märksõna - Knossose palee. Gigantse ehitise - kunagise kuninga ning kuninganna elupaiga - varemete väljakaevamist alustati 1900. aastal söör Arthur Evansi juhtimisel. Tema näpunäidete varal taastati ja rekonstrueeriti osa varemetest.

Evansi elutöö on pälvinud vastakaid arvamusi, paljude meelest tõttas mees ennatlikult ning meelevaldselt mälestisi üles ehitama. Ometi tegi Evans ehitise jäänukeid välja kaevates ära tänuväärse töö. Nüüd käib iga päev paar tuhat uudishimulikku nautimas võimsat Knossose paleekompleksi. Maailmakuulsa ehitise juures võluvad eriti keeruline ehitusplaan, avar siseõu, värvilised freskod ning troonisaal.

Veneetslaste valitsemisperiood algas Kreetal pärast Neljandat ristisõda 13. sajandil ning selle ajastu pärandiks on nii pealinnas Heraklionis (ka Ir?klion) kui ka endises pealinnas Hanias asuvad veneetsiapärased müürid ja sadam.

Türgi impeeriumi koosseisu allutatuna alustati 16. sajandil saarel mastaapset metsade maharaiumist. Puidumaterjali kasutati agaralt Türgi saunade kütmiseks ning nii ongi suuremad metsamassiivid säilinud vaid saare küllaltki puutumatus lõunaosas. Laaned hävinesid lisaks raietegevusele ka mitmete vulkaanipursete ning maavärinate tagajärjel.

Kreeka riigiga liideti Kreeta saar 1913. aastal.

Kreeta lääneosas asub saare üks looduskaunimaid paiku - Samaria mäekuru. Euroopa pikimaks kanjoniks tituleeritud kuru kulgeb 14 km ulatuses Valgetest mägedest mereni. Rännak kanjoni põhjas kestab viis tundi ja nõuab head sitkust ning võhma.

Vaated võimsatele mäetippudele, järskudele kaljupankadele ning oru põhjas nirisevate selgetele ojakestele aga ei anna õieti mahtigi väsimust tunda. Hätta ei jäeta neidki, kes kogu teed käia ei jõua, sest abivajajad toimetatakse edasi eeslite seljas. Raskesti ligipääsetavas mäekurus on keerulistel aegadel varju leidnud ka Kreeta vabadusvõitlejad ning tähelepanu väärib, et mitmeid seal kasvavaid taimeliike mujalt saarelt enam ei leiagi.

Loomariik on Kreetal metsade vähesusest tingituna suhteliselt kesine - mägikitsed on ühed suurimad neljajalgsetest. Teistest loomadest võib kohata näiteks jäneseid, nugiseid ja siile. Erinevaid linnuliike leidub saarel ohtramalt, sealjuures on huvitav, et paljud sulelised mitte ei laula ega lõõrita oma viisijuppe, vaid sõna otseses mõttes kräunuvad kui kassid või kisavad nagu väikelapsed. Sekka kuuldub veel ka kakuliste ühetoonilist huilgamist - ja seda isegi keset päist päeva.

Toidud on Kreetal maitsvad ning tervislikud. Armastatud toidulisandiks on kohalikud oliivid, mida on saarel sajandeid kasvatatud ning mis lähevad peamiselt ekspordiks. Samuti valmistatakse oliividest tervislikku oliiviõli.

Ja kes meist ei teaks traditsioonilist kreeka salatit. Ainult et kohalikud kutsuvad seda kurgist, tomatist, oliividest ning fetajuustust koosnevat eelrooga külasalatiks. Palavate ilmadega maitseb see mahlane suutäis eriti hästi. Hilissuvel valmivad Kreetal viinamarjad, melonid ja arbuusid ning just viimasel ajal on saarel tuule tiibadesse saanud ka viinamarjadest kvaliteetsete veinide tootmine.

Saare rahvuslikud maiustused ei tohiks meile samuti võõrad olla. Näiteks idamaiste juurtega halvaad võib Kreetal leida nii rosinate, küpsisepuru kui ka lihtsalt kakaoga.

Üle ega ümber ei saa loomulikult pähklimaiustustest, mis on tavaliselt immutatud mee või siirupiga. Ka tuhksuhkrusse kastetud imalavõitu marmelaadi võib poelettidel üpris sageli kohata. Seega on magusasõbral Kreetal avastamisrõõmu küllaga.

Suuremates linnades Rethymnonis ja pealinnas Heraklionis valmistavad ootamatu, kuid positiivse üllatuse nn pooleteise euro poekesed, kus kõik tooted maksavad 1,5 eurot. Eriti ahvatlevad mainitud kauplused naissoost ostjaid, kuna laias valikus pakutakse seal kõiksuguseid kenasid ehteid (kõrvarõngaid, käe- ja kaelakette, peavõrusid), punutud ning nahaimitatsioonilisi käekotte, rahakotte, igas suuruses meeneid, kujukesi, joogikruuse...

Kõike seda veidi üle kahekümne krooni eest eseme kohta. Tundub uskumatu, aga on tõsi mis tõsi. Kui nüüd korraks meenutada, mis sarnased tavalised käekotid, ehted ning vööd Eestis maksavad, siis paneb ikka mõtlema küll. Hinnavahe tuleb vähemalt nelja- ja viiekordne, kui mitte suuremgi.

Lõpetuseks ei saa loomulikult märkimata jätta Kreeta mõnusaid sini-sinise vee ning puhta liivaga maalilisi randu, mis turismi kõrghooajal kipuvad olema küll ülerahvastatud. Siiski jagub rannikut saarel piisavalt - rannajoone pikkus on üle tuhande kilomeetri - ning leidub ka kõrvalisemaid ning vaiksemaid kaldapealseid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing