Palju kroomi ja V8 - tere tulemast Ameerikasse!

Peab nimetama, et Ford Exploreri V8 mootorit käivitades järgneb südames kerge kilge, mis ajab näpud püsti ja üle huulte libiseb "poweeer".

Juba auto välimus, kus kroom hiilgab ja masin ise on suur kui maakera, annab vihje, et vaevalt ta Euroopas ja eurooplasele disainitud on. Samas tahab ju ka siinne elanik ennast paksu ameeriklasena tunda.

Ei see tähenda seda, et mul on mokad pidevalt rasvased ja taga on piisavalt ruumi tühjade McDonald'si pakkide jaoks. Ei, see tähendab hoopis seda, et tahaks ka hiigelsuurt autot omada, millega mõnus ja turvaline mööda ilma kruiisida. Kui välimusest paistavad silma kroomveljed, siis need küll on tegelikult vaid kroomitud valuvelgede katted.

Interjöör paistab peale vaadates igati toretsev ja nahkne. Kõik on käe-jala juures ja mugav kasutada. Iniseda tahaks ka ja interjööris on selleks põhjust. Kui nahksed istmed on luksuslikud ja toredad, siis armatuur, mis kena välja näeb, tegelikult nii tore ei ole.

Siinkohal ei oska muud öelda, kui neetud ameeriklased. Kõik on tehtud kõvast plastist. Kas ei võinud siis mõnda inimest Euroopasse konsultatsioonile saata, et teada saada, mismoodi tegelikult armatuurlaudu tehakse.

Jõudu on kapoti all küll palju, kohe niipalju, et kui kohapeal paremat pedaali mängitada, siis tõmbab auto kere küljelt küljele käima. Kes kütusekulu kardab, siis tegelikult pole selleks nii väga põhjust. Jah ta pole niivõrd ökonoomne kui samast margist pärit Ka, kuid olgem ausad, viimaseid mahub Exploreri pagasiruumi kolm tükki ja lisaks veel kaks uksesahtlitesse. Suur V8 peab liigutama ju kahetonnist kere, millel tuuletakistus sama suur kui mõnel puukuuril. Maanteel nägin keskmist kütusekulu pidevalt alla kümne liitri saja kilomeetri kohta, mis oli tõeliselt meeldivaks üllatuseks.

Juhitavuse ja üldise sõidumõnu kallal on Ford tõeliselt vaeva näinud. Esiteks juba see, et autol on sõltumatu vedrustus.

Viimase lause peale pahandaks nüüd kogu Eesti Offroadi klubi ja pomiseks, et näe, jälle rikkusid ühe pärismaasturi ära. Jah, võib-olla teie jaoks, kuid enamik maastureid ei näe kunagi ühtegi tõsist küngast ega ka liivaauku ja liiklevad meie linnatänavail.

Viimases kohas on aga sõltumatu vedrustus asendamatu ja tavatarbijale kõige mugavam ja kindlam lahendus. Natuke sai Exploreriga ka mööda põldu mütatud ja ka seal oli täitsa mõnus, ühtegi küngast ega takistust tagumik küll ei registreerinud, tahavaatepeegel aga rääkis hoopis muud.

Selle auto eripäraks on tema suurus ja on üsna naljakas mööda maanteed kulgeda ning vaadata, kuidas teetähised täpselt rataste kõrval jooksevad.