Börsifirma juhtide rahakott vajab röntgenit

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 3. september 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsifirma juhtide rahakott vajab röntgenit
Kõrvalküljel kirjutab Raphael Hadas-Lebel Prantsusmaal puhkenud vaidlusest börsifirma juhtide töötasude teemal. Sarnane debatt puhkeb tõenäoliselt varsti ka Eestis, sest meie börsifirmad peaksid hakkama taolist infot avalikustama. Tänast Äripäeva lugedes aga paistab, et sellest reeglist üritatakse kõrvale põigelda.
Äripäev toetab börsifirmade juhtimistasude ja juhtide motivatsioonisüsteemi avalikustamist.
Euroopas kerkis see teema teravalt päevakorrale mõni aasta tagasi, kui puhkesid skandaalid tippjuhtide töötasude ümber.
Äripäeva kaks aastat tagasi tehtud küsitlusest selgus, et töötasude küsimuses olid kõige avatumad Baltika, Tallinna Kaubamaja ja Saku Õlletehas. Reedel börsifirmade juhte küsitledes selgus, et suurt vaimustust juhtimiskulude läbipaistvaks muutumise suhtes ei ole.
Kõige kriitilisem on olnud Harju Elektri juht Andres Allikmäe, kelle hinnangul tekitab avalikustamine palju jama. Ettevõtete juhid satuvad surve alla. Üks sellepärast, et saab liiga palju palka, ja teine, et saab liiga vähe palka.
Tänases lehes toovad juhid peamiseks vastuargumendiks tööturul halvemasse seisu jäämise. See on levinud argument palkade avalikustamise vastu. Toimetuse arvates võiksid Eestis olla kõigi inimeste sissetulekud või vähemalt riigile makstavate maksude suurus avalik info. Seni pole aga see näiteks Soomes ja Rootsis levinud praktika poolehoidu leidnud. Just börsifirmad võiksid olla teerajajateks.
Tippjuhtide ülesostmise kartus kõlab otsitud põhjendusena. Hea näide on riigifirma juhtide ning avaliku sektori töötajate palkade ja motivatsioonisüsteemi läbipaistvus. Vaatamata info avalikkusele ei ole riigisektoris olnud probleemiks töötajate lahkumine.
Börsifirma tippjuhtide tasustamispoliitika avalikustamine on väikeomanike huvides. See loob võimaluse ka väikeaktsionäril kaasa rääkida tippjuhtide tasustamispõhimõtetes. Kui neil ei ole piisavat hääleõigust, siis vähemalt on neil sõnaõigus.
Starmani juht Peeter Kern ütleb, et nõukogul on ülevaade tegevjuhtide palkadest ja sellest piisab. Euroopa kogemus on aga näidanud, et nõukogu ei suuda vältida küsitavate lisatasude maksmist ning väikeomanike hulgas pahameelt tekitanud motivatsioonisüsteemida kasutamist.
Avalikustamise tõttu peavad tippjuhtide palka määravad suuromanikud motivatsioonisüsteeme väiksematele kaasomanikele põhjendama. Viimastel on samasugune õigus saada infot juhtimiskuludest nagu suuromanikul, sest börsiettevõtted on ka väikeomaniku raha oma tegevuseks kaasanud.
Euroopas ja USAs on mitmeid juhtumeid, kus tasustamismeetmed on ahvatlenud juhtkonda näitama ettevõtte äriseisu tegelikkusest roosamates toonides. Hadas-Lebel toob oma kolumnis näiteks USAs tehtud uuringu, millest selgus, et 25% vaadeldud börsifirmadest manipuleerisid avalikkusega, et suurendada enda juhtide tulu.
Kui taolised juhtumid avalikuks saavad, siis peletab see investorid, firma väärtus langeb ja kaotajaks on ettevõtte omanikud. Avalikustamine aitab investoritel taolisi halbu üllatusi vältida.
Autor: ÄP
Hetkel kuum