Loome omale terve elukeskkonna

Peeter Lossmann 04. september 2006, 00:00

Looduslik rahu, värske õhk, valgus ja päiksesoojus on tervisliku toitumise kõrval garantii meie sotsiaalselt tervislikuks keskkonnaks. Ehitusfüüsikute ja ehitusbioloogide (kahjuks viimast elukutset Eestis ei eksisteeri) koostöö peaks tagama tervisliku keskkonna, kuna vastavalt statistikale viibime keskmiselt 20 tundi ööpäevas suletud ruumis.

Peavalu, kurnatust, väsimust, silmade ärritust, iiveldust, allergiat loetakse "maailma haigusteks" ja inimesed kalduvad arvama, et see on paratamatu. Tavaliselt võtame tableti ja harvematel juhtudel pöördume arstide poole. Nendel juhtudel on raske eristada patsiendi kurnatust tõsisest haigusest.

Enam levinud tervist kahjustavad tegurid ehitistes on lärm, umbne õhk ja ruumi halb mikrokliima.

Kuigi me ei taha lärmi ühe stressi ja peavalu tekitajana tunnistada, põhjustab seda siiski nii kodus, tööl kui ka koolis, tänavalt ja kõrvalruumidest kostuv müra. Väiksemgi kõrvaline heli või kõne häirib iga inimese kontsentratsioonivõimet. Õpilast segab müra jälgimast tundi ja omandamast tunni materjale. Tagajärjeks halvad hinded ja pahandust kui palju. Kodus ja tööl tekitavad kõrvalised helid närvilise õhkkonna. Müra siseneb ruumi erinevaid teid pidi. Nii välisseina konstruktsioonid, aknad kui ka vaheseinad ja laed kostavad läbi. See tuleneb ebapiisavast heliisolatsioonist ja viimane omakorda kokkuhoiust ja/või valede materjalide kasutamisest.

Hapnikurikas õhk on vaimsele ja füüsilisele tervisele väga vajalik. Viimasel ajal on hakatud ventilatsiooniavasid sulgema, paigaldatakse (ka peegelklaasidega) õhutihedaid aknaid ja majad ehitatakse võimalikult tihedaks. Soovitud tulemus peaks olema soojuse kokkuhoid, sealjuures unustatakse vajadus värske hapniku järele.

Pikaajaline hapnikuvähesus tekitab väsimust, iiveldust, allergilisi reaktsioone ja muid tervisehäireid. Värske õhu vajadus oleneb eeskätt ruumi suurusest ja inimeste arvust ruumis.

Iga organism hingab iga tund 60 g veeauru ja ca 4% CO2 välja. Sealjuures tõuseb tervistkahjustavate mikroorganismide (bakterid, viirused, seened) arv. Mida kõrgem ruumitemperatuur, seda enam kahjulikud organismid paljunevad.

Sundtuulutus ja päiksekiirgus aitavad haigustekitajaid hävitada. Kui puudub korralik ventilatsioon, on soovituslik tuulutada ruumi iga kahe tunni järel ca 15 minutit. Tõmbetuul on kõige parem tuulutuse viis, kuna siis vahetub korraga terve ruumi õhk.

Enam levinud allergiatekitajad on olmetolm ja hallitusseened. Niisked kohad ruumides on parimad peidukohad hallitusseente tekkeks. Need põhjustavad väsimust, põletikke silmades ja nina limaskestades, hingamisteede haigusi ja teisi haigusi.

Optimaalne õhuniiskus ruumis on 40-60%. Niiskuse tase alla 30% põhjustab staatiliselt laetud tolmuliblede osakaalu tõusu õhus. Kui niiskuse tase ületab 70%, hakkavad kasvama hallitusseened, bakterid, viirused ja olmetolmu lestad. Maja seente avastamise ja tõrjega tegeleb firma Majavamm OÜ.

Formaldehüüd ja pentakloorpenool (PCP) on tuntumad keemilised ühendid ehitistes. Formaldehüüd on mürgine ja allergeenne liimi sideaine, mida kasutatakse vineeris, saepuru- ja puitlaastplaatides ning soojustusmaterjalides. Ainuüksi Saksamaal toodetakse aastas pool miljonit tonni formaldehüüdvaiku ja ca 40% sellest kasutab ära puidutööstus.

Rosenheimi Ehitusbioloogia Instituudi (Saksamaa) andmetel on leitud kõige rohkem formaldehüüde kaasaegsetes sõrestikmajades ja Ida-Euroopast pärit mööblis. PCPd kasutatakse puidukaitsevahendites.

Ruumides, kus puit on töödeldud puidukaitsevahendiga, mis sisaldab PCPd, on leitud ka elanike uriinist PCPd. Õige seinakonstruktsiooni puhul pole vajadust kasutada puidukaitsevahendeid siseruumides.

Rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon kutsus maikuus üles vähendama keemiliste ühendite ja eriti formaldehüüdide soovituslikke piirmäärasid materjalides. Temperatuuri tõustes kütteperioodi algul või suveperioodil aurustuvad mürgised gaasid, eriti hoonetes, kus on kasutatud puitlaastplaate, puitkiudplaate, saepuruplaate. Kõik need põhjustavad nina ja silma limaskesta ärritust isegi juhul, kui kontsentratsioon on alla inimese lõhnahaistmise piiri. Allergikutel võivad need esile kutsuda bronhiaalastma või selle ägenemise.

See jutt ei ole kellegi hirmutamiseks. Ei ole kasu majadest, kui me kulutame ehitusmaterjalidelt kokku hoitud raha ravimite ostmiseks, et ebatervisliku maja tagajärgi ravida.

Maja ehitamise üks oluline osa on füüsilised näitajad ja tuleb arvestada ka bioloogiliste ehk tervislike näitajatega. Tänapäeval on võimalik lasta kontrollida oma ehitise ruume - kas seal on tervistkahjustavaid keemilisi või orgaanilisi elemente.

Testid (Saksa firma Drägeri testid) on kallid, aga vaid nii võib leida vastuse terviseprobleemidele. Raha hoiab kokku ka selle pealt, kui uurida, kas ehitusmaterjalid omavad sertifikaate (mitte ainult tehnilisi, vaid ka ehitusbioloogilisi). Ehitusbioloogia ja -ökoloogia instituudid väljastavad sertifikaate materjalidele ja ehitistele, mis on vabad keemilistest ühenditest ja mida soovitatakse kasutada eluruumides.

Eestis puudub sõltumatu asutus, mis kontrolliks ehitusmaterjalide ja valmis ehitiste ehitusbioloogilist seisukorda ning väljastaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi. Siinjuures teen ettepaneku asutada koostöös ehitus-inseneride, bioloogide ja keemikutega sõltumatu ehitusbioloogia instituudi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing