Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mere ja tuultega sinasõpruses maakodu Manilaiul

    Manilaiu tagasopis püüab merel seilajate pilke ookerkollane rookatusega maja. Talule lähenes märkab möödakäija kaunist õueala ja suurepärases korras hooneid. Veel seitse aastat tagasi avanes siin troostitu vaatepilt: vana kihnu tüüpi maja, mis 1960ndatel oli kaetud silikaatvoodri ja eterniitkatusega.
    Maja oli armetus seisukorras, ümbrus meenutas prügimäge ja abihooned olid laastatud, saunast järel ainult alusmüürid.
    Praegune pererahvas oli pikka aega endale sobivat paika maakoduks otsinud nii põhjarannikult kui ka saartelt. Ühel sombusel päeval tulid nad sõprade soovitusel Manilaiule müügis olevat maja vaatama. Koht meeldis ja otsuse maja ära osta tegid nad ruttu, kuigi teades, et siin tuleb palju tööd ja vaeva näha, enne kui sellest omanäoline kodu kujuneb.
    Varem oli Manilaiul ainult üks talu, aga 1933. aastal eraldas Eesti valitsus Kihnu ülerahvastuse leevendamiseks saarele paar tosinat krunti. Kihnlased tulid ja ehitasid elamuid oma kombeist ja tavadest lähtuvalt.
    Vastsed omanikud kutsusid endale appi Argo ja Katrin Vaikla, kelle Vormsi maja ja sealne elustiil näitasid neile paljuski suunda saarekodu loomisel.
    "Kui me esimest korda seda maja nägime, oli ta troostitus olukorras, laudaosa lausa kokku kukkumas. Mõõtsime maja ära ja hakkasime teda siis tasapisi "tuletama"," meenutab Katrin Vaikla.
    Praegune hoone on kunagise loomalauda suunas pikemaks kavandatud, maja ette on tuulekoda ehitatud, katus on kaetud pillirooga, palkseinad puitlaudisega.
    "Sellise laiupealse maja restaureerimisel peab materjalivalikul eelkõige arvestama ilmastikuga. Siin puhuvad tugevad tuuled ja vihma sajab lausa horisontaalis - nii et tormiga poeb vesi palkide vahele," kõneleb Argo Vaikla.
    Niisuguses majas saab kasutada vaid naturaalseid materjale, mis pärast üleujutusi ja rajusid lihtsalt ära kuivavad, palkmaja pole vaja soojustada.
    "Kollane on väga eestipärane maamaja värv, seepärast valisimegi ookerkollase laudise ja sinakasrohelise tooni akna- ja nurgapiirdelaudade värviks," põhjendavad arhitektid.
    Sellest on vähe abi, kui arhitekt ja disainer aitavad maja kujundada, omanikud peavad ikka ise hingega asja juures olema. Manija maakodu pererahvas on Vaiklate sõnul silmapaistva töö ise ära teinud.
    "Teame omast käest, et küttesüsteemi peab dubleerima. Selleski majas on soojust akumuleeriv suur ahi ja raudkamin, mis läheb ruttu kuumaks. Talvel, kui maja on kaua kütmata, toob see ruumi kiiresti õdusa õhustiku," ütlevad nad.
    "Maamaja ei saa viimase detailini läbi projekteerida, nurgad ja nurgatagused kujunevad protsessi käigus. Arhitekt annab lihtsalt suuna kätte," lausub Argo Vaikla.
    Maamajas tuleb valida, kas säilitada arhailisust või eelistada mugavusi. Manilaiu majja on tehtud kaasaegne pesuruum, aga köök ja toad kannavad endas endiste aegade hõngu. Tumedate palkseintega toas soovitasid arhitektid lae ja põrandad valgeks värvida.
    Kabinetis ja elutoas on kasutatud kõrgemat rootsipärast lambriid seetõttu, et sinna alla pidi peitma viletsamad palgid ja elektrijuhtmed.
    Kogu maja ja ka ait ning sauna kõrvalruumid on sisustatud vana mööbliga. Vanakraamilaatadelt toodud tarbeesemed loovad erilise sideme ja jääb mulje, nagu oleks kõik siin olnud juba aastakümneid.
    Kaunilt sisustatud kodu meenutab mõnusalt endisi aegu.
    Arhitektide soovitusel kaeti elumaja katus pillirooga. "Rookatus on mitmekihiline, tormituuled ei pühi korraga tervet katust minema," kommenteerib Argo Vaikla.
    Kõrvalhoonetel on immutatud lauast katused. Laudkatused on iseloomulikud rannarajoonidele, selgitab ta.
    Taluõue piiravad pieteeditundega ja külamaastikku olemuslikult sobivalt restaureeritud ait ja kuur. Ahervarele rajatud saun on tehtud tavalisest külasaunast suuremaks - siin on suur eesruum ja suveköök: tuulevarjuga piiratud katusealuses on kamin ja suitsuahi.
    Et lõkkeplatsil saaks tuld teha, pidi pererahvas ka sinna tuulisesse külge pinkide taha pilliroost pika sirmi panema.
    Tihe murukamar ja värvirõõmsad lilled õues annavad tunnistust põhjalikust pinnasepuhastusest, sest esimestel aastatel tuli iga rehitsemise järel maa seest välja pudelikilde ja konservikarpe.
    Nüüd on pererahval kombeks kogu prügi ja jäätmed mandrile tagasi viia, nende teod on meretagusel maal elades väga loodushoidlikuks muutnud.
    Fotod: Julia-Maria Linna
    Autor: Tiina Kolk
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.