Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põhjala liigub jõuliselt biokütuse poole

Tõnis Arnover 05. september 2006, 00:00

Rootsi soodustab oma bioetanooli tootmist maksuvabastusega ja on aasta algusest kehtestanud teistest ELi riikidest imporditavale etanoolile tollimaksu 1,50 Rootsi krooni liitri kohta. Algselt 2009. aastani mõeldud maksusoodustust on valitsus otsustanud pikendada veel kolm aastat ning loodab, et ELi energiadirektiiv lubab sellega jätkata ka edaspidi.

Kõik see ergutab tootjaid, sest ka biokütuse nõudlus kasvab. Sel aastal toodetakse Rootsis autokütuseks sobivat bioetanooli umbes 70 miljonit liitrit. Paari aastaga tahetakse toodang enam kui viiekordistada. Toormeks on nisu ja oder.

Rootsis on kokku 450 bensiinijaama, kust saab osta bioetanoolbensiini. Kõige levinum kütus on E85, milles etanooli on 85 protsenti ja bensiini 15 protsenti. Kuid üldiselt on Rootsis lubatud etanooli segada seni bensiini hulka kuni 5 protsenti. Euroopa Liidu otsuse kohaselt peab aastaks 2010 ELi riikides kasutatavast autokütusest olema 5,75 protsenti taimset päritolu.

Rootsis on mitu bioetanooli tootjat. Härjedalens Miljöbränsle tehnoloogia on pälvinud Hiina riikliku energiakontserni huvi ja koos plaanivad nad bioetanooli toomisse investeerida üle kolme miljardi Eesti krooni.

Firma Lantmännen, mis toodab praegu umbes neljandiku riigi etanoolist, on valitsuse abinõudest ja tarbimise kasvust julgust saanud ning kavatseb ehitada uue etanoolivabriku. Investeeringu suurus on 1,2-1,4 miljardit krooni ning tehase valmimise järel Lantmänneni etanoolitoodang kolmekordistub. Nii loodab firma suurendada oma turuosa 40 protsendini.

Lisaks oma tootmisele toob Rootsi etanooli ka sisse. Suurim E85 importöör Svensk Etanolkemi AB (Sekab) on teatanud, et tema tütarfirma rajab Ungarisse neli etanoolivabrikut. Projekt läheb Sekabile maksma ligi 6 miljardit Eesti krooni. Kogutoodanguks on kahe aasta pärast kavandatud 600 miljonit liitrit bioetanooli ja põhiliselt läheb see eksporti. Erinevalt Rootsist on seal toormeks mais.

Soomes bioetanooli seni ei toodeta, vaid tuuakse sisse. Soomes on arvestatud, et biokütuste tootmine praeguse tehnoloogiaga tasub ära alles siis, kui naftabarreli hind kerkib 90-100 dollarini.

Kuid olukord muutub, kui parlament võtab sügisel vastu kütuse segamise kohustuse, mille järgi tuleb bensiiniga edaspidi segada biokütust, nagu EL nõuab. Kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarineni plaani kohaselt peaks algul olema bensiinis biokütust 1-3 protsenti ja paari aasta pärast 5 protsenti. Tema hinnangul ei tõsta see kütuse hinda rohkem kui üks eurosent (15,7 Eesti senti).

Automüüjad aga väidavad, et biokütuse kasutamist saab eelkõige mõjutada maksudega. Nad usuvad, et järgmine valitsus võtab ette maksureformi, mis soodustab keskkonnasõbralike kütuste kasutamist.

Soomes on käivitunud elav diskussioon biokütuste teemal. Soome sotsiaaldemokraatliku partei esimees ja rahandusminister Eero Heinäluoma avaldas paar nädalat tagasi arvamust, et eesmärgiks peaks seadma Soome naftasõltuvusest vabanemise aastaks 2030. Üks võimalusi selleks oleks biokütuste tootmine, milleks Soomes sobivad suhkrupeet, oder ja nisu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:14
Otsi:

Ava täpsem otsing