Laen musta sissetuleku ja vanemate kinnisvara abil

Ralf-Martin Soe 06. september 2006, 00:00

Laenu saab nendest kontoritest, keda ükski ametkond Eestis tegelikult ei kontrolli, nii musta sissetuleku kui ka vanematele kuuluva kinnisvara tagatisel.

Tallinnas Tartu maantee ja Liivalaia ristmiku lähistel on end ära peitnud A & O laenukontor.

Kasutatud riiete poe Humana tagahoovis pesitsevasse laenukontorisse viib kõige tagumine uks. Sisenedes ootab laenusoovijat kitsas trepp, mis tipneb kahe uksega - paremal geide ja lesbide infokeskus ning vasakul koridor, kust tuleb omakorda laenukontor üles otsida.

Esmapilgul tundub, et kontor ei tegutse, ent koputades avastan ruumist energilise võlapakkuja. 30-40ndates mees on pikemate juuste, trendika särgi ning Dolce & Gabbana prillidega.

Minu soovi peale tutvuda laenutingimustega ärkab pisikeses kontoris (ca 20 m") nahktoolis istuv mees kui talveunest.

"Kinnisvara ei pruugi olla teie oma, võib olla ema-isa-venna-õe-tuttava või kelle iganes oma. Kui dokumendid on meie käes, mis näitavad, kellele kinnisvara kuulub, siis paari päevaga on tehing notari juures tehtud," kommenteerib ta laenusaamist. Kui näiteks laenata 100 000 krooni kesklinnas asuva majaosa tagatisel, siis pole ka hindamisakti vaja, kuid on vajalik kinnistusregistri väljavõte ja kindlustus.

Muuseas lisab mees, et korteriomanik peab ka notari juurde tulema. Laenu antakse kuni 50 protsenti kinnisvara väärtusest. Tutvumiseks antud näidislepingus on laenusummaks 20 000 krooni, kuue aasta jooksul tuleb tagasi maksta 41 600 krooni. Iga kuu tähendab see 278kroonise põhisumma tasumist ja intressitasu 300 krooni.

"Väljaantud laenude kogumaht 2005. aasta lõpu seisuga oli 3 152 098 krooni, mis on 756 638 krooni vähem kui eelmise majandusaasta lõpus. Tegemist on ajutise tagasilangusega, mis on tingitud mõnede laenude ennetähtaegsest tagasimaksmisest," oli kirjas A & 0 laenugrupi 2005. majandusaasta aruande tegevusaruandes. Siiski teeniti 613 733 krooni kasumit (33% rohkem kui aastal 2004) ning rentaablus oli seega 19,5 protsenti.

Edasilaenatav raha tuleb Hansapangast Stiilne Reval Crediti büroo Tallinnas Vabaduse puiestee lähedal jätab igati sümpaatse mulje. Advokaadibüroo tasemel siseviimistlus ning sõbralik vastuvõtt tahavad poolvägisi laenuvõtmisotsust mõjutama hakata.

Mind juhatatakse ruumi, kuhu tuleb peatselt ka kliendihaldur - kena noor naine, kes on enam-vähem sama vana kui mina (loo autor on 21aastane - toim.).

"Avalduse võib kohe ära täita, internetiväljavõtte saate ka siin teha, lisaks on vaja isikut tõendavat dokumenti ning siis saab vastuse tunni ajaga kätte," sõnab naine, kes tahab laenu kohe ära vormistada.

10 000kroonise laenu saamiseks on vaja näidata igakuist netosissetulekut 2000-3000 krooni ringis, lisab haldur. Muud tagatist pole vaja. "Pangakontolt on vaja näha, et teile mingid summad stabiilselt laekuvad," vastab haldur küsimusele, kas sissetulek peab olema legaalne. Aastaintress on 10 000kroonise annuiteetlaenu puhul 57,5 protsenti. Samas kolme aasta peale 50 000 krooni laenates on intress 25 protsenti.

Musta stsenaariumi korral tülitab laenuvõtjat kohtutäitur, lisaks lähevad andmed Krediidiinfosse.

Lahkudes saan veel teada, et vajadusel võin avalduse internetis täita ning saata e-posti teel konto väljavõtte, misjuhul ei tarvitse laenu saamiseks enam kohale minna.

"Meil on Hansapangaga koostööleping, laename teatud tingimustel raha edasi, seda teevad turul kõik, kuna enamik krediidiasutusi tegelevad finantsvahendusega," kommenteeris Reval Crediti juht Sirle Truuts. "Pangad on oma nõudmisi leevendanud, ent meie anname laenu nendele, kes seda pangast ei saa või eelistavad koostööd väiksema ettevõttega."

Laenukontor palgatšekki ei küsi "Hüpoteeklaen, kuni 15 aastat, ilma palgatõendita," reklaamib end Ehital Liising Kuldses Börsis. Nende büroo asub Ahtri tänaval Admirali majas.

"Soovin tutvuda laenutoodetega," ütlen sekretärile, kes juhatab mind koosolekuruumi ning palub viis minutit oodata.

Siseneb laenuhaldur, 30-40ndates naine. Saan teada, et finantseerimises (laenu saamises) ei saa enne hindamisakti kindel olla.

"Kui te soovite korterit kesklinnas osta, siis saab laenu võtta kuni 70 protsendi ulatuses turuväärtusest ning intress algab kuuest protsendist aastas pluss Euribor. Kui korter jääb kesklinnast väljapoole - Mustamägi ja Lasnamägi näiteks -, siis intress algab 8 protsendist ning laenu saab võtta kuni 60 protsendi ulatuses," seletab haldur.

"Kui inimesel on kindel sissetulek, siis on tavaline see, et ta läheb panka, meie aga palgatšekki ei küsi," vastab haldur küsimusele, mis vahe on legaalse sissetuleku ning selle puudumise vahel laenu võtmisel.

Laenates 15 aastaks 900 000 krooni, on tabeli järgi maksimummakse 11 387 krooni kuus (intress 13%). Halduri sõnul oleks see Mustamäe korteri puhul 2000 krooni väiksem. (Ei saa aru, miks peaks tabelis maksimumsumma panema ja siis kliendile täpsustama, et tegelikult tuleb see väiksem.)

Makseraskuste korral on võimalik vähem maksta. Must stsenaarium hakkab tööle siis, kui kolm-neli kuud ei ole tagasimakseid tehtud. Lepingu järgi tuleb viivitamisel päeva eest tasuda 2% viivitatud summast.

Laen pooleks aastaks hiigelintressiga "Anname kiirlaenu 3000 krooni ilma pandita ja kuni 25 000 pandiga," reklaamis end AR Partnerid kuulutustelehes Soov.

Telemaja lähedal Mainori majanduskooli ruumes tegutsev laenukontor asub neljanda korruse pimeda koridori lõpus.

Sisenedes avastan kaks noort neidu ning ühe kollases maikas Baruto-suuruse, ent lihaselise meesterahva, kes räägib ühest kabineti otsast teise kõndides kogu aeg telefoniga. Mehe kaena all ripub nähtavalt püstol.

"Teil peab ametlikult raha panka tulema, meie võtame otsekorraldusega laenuraha maha," vastab üks neidudest küsimusele, kas väikelaenu saab ka ilma sissetulekut tõendamata.

Ilmneb, et pandita laenu saab pangaväljavõtte alusel kuni 5000 krooni ning pandiga laenu korral asendab väljavõtet panditav asi (näiteks sõiduauto, mille eest antakse laenu kuni 50% turuväärtusest, auto läheb tasulisse parklasse, mille eest tuleb laenuvõtjal omakorda maksta).

Telefonikõne lõpetanud mees teeb laenuasja lihtsamaks: kui teie sissetulek on vähemalt 5 kilo, toote meile kontoväljavõtte, sõlmite otsekorralduslepingu, allkirjastate lepingu ja saategi raha arvele.

Küsimise peale õnnestub paari minutiga ka leping järelemõtlemiseks kaasa võtta. Kui võtta 5000 krooni väikelaenu pooleks aastaks, tuleb iga kuu tagasi maksta 1892 krooni, mis teeb tagasimakstavaks summaks 11 352 krooni (aastaintress 360%). Lepingu järgi läheb maksetähtaja ületamine maksma 100 krooni päevas, uue maksetähtaja teatamisel (mis ei tohi ületada 15 päeva kokkulepitud tähtajast arvates), on viivise suurus 50 krooni päevas.

Krediidiinfo: väikelaenajate maksehäirete osakaal on väike Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on kõikidest Krediidiinfosse laekuvatest maksehäiretest väikelaenajate maksehäirete osakaal väga väike, mis üldist tendentsi ei mõjuta.

"Selline info ei jõua eriti Krediidiinfosse, tegemist ei ole klassikalise maksehäirega," kommenteeris Jäger.

Jäger tõi väikelaenude juures välja mitu trendi: pangad on vastukaaluks väikelaenajatele rohkem välja toonud väikelaene, väikelaenajad on välja toonud tagatiseta väikelaenud, nõutakse ka käendust ning turule on tulnud elektrooniliste kanalite vahendusel laenajad. Viimased pakuvad laenu telefoni või interneti vahendusel, traditsioonilist kontorit pole ning tagatist ei küsita.

Selliste teenustega on viimastel kuudel välja tulnud kolm pakkujat ning neid tuleb veel tormiliselt juurde.

Tarbijakaitseametisse on pretensioone laenukontorite kohta tulnud väga vähe. Näiteks 2006. aasta jooksul ei ole laekunud mitte ühtegi avaldust.

Taolised teenusepakkujad peavad lähtuma oma tegevuses eelkõige võlaõigusseaduses sätestatust. Seega on tarbijate jaoks kõige olulisem, et ettevõtte koostatud tüüptingimused ei oleks tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning et oleks kinni peetud tarbijakrediidilepingutele sätestatud nõuetest. Antud valdkonnas teostab tarbija õiguste kaitse tagamise üle järelevalvet tarbijakaitseamet.

Väga oluline roll on ka tarbija majandushuvide kaitsmisel, mille üheks eesmärgiks on tarbijate teadlikkuse tõstmine, et inimesed oskaksid hoiduda neile ebasoodsatest lepingutingimustest ning langetada teadlikke valikuid laenu ja krediidi võtmisel.

Kas mingisugune institutsioon kontrollib alternatiivseid laenukontoreid?

Lühike vastus on "ei kontrolli". Laenu andvaid äriühinguid ei saa kindlasti nimetada krediidiasutusteks, millele laieneks krediidiasutuste seadus.

Erinevalt litsentseeritud krediidiasutustest ehk pankadest, mille üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon, on nn laenukontorid tavalised äriühingud ning finantsjärelevalve alla nad ei kuulu. Näiteks ei kaasa laenukontorid avalikkuselt hoiuseid.

Viimastel aastatel on laenuvõimalused Eestis märgatavalt paranenud ning enne valiku tegemist tasub vaadata, kust kõige parematel tingimustel laenu saab. Enne iga lepingu allkirjastamist peab klient endale selgeks tegema, mis tingimustel ta laenu võtab, et hiljem ei tuleks ebameeldivaid üllatusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing