Puuduliku eeltöö tagajärjel võib maja kokku variseda

"Nagu lintvundamentide, nii ka vaialuste ehitamiseks rajatakse reeglina kaevend ning kaevetööd ongi varingute peamised põhjused," seletab Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste.

Tema kinnitusel võib kandva pinnasekihi ning lintvundamentide sügavusel asuvate pinnasekihtide täiendav koormamine tekitada olemasolevate hoonete ebaühtlast vajumist. Sellises olukorras tuleb võtta lähedased olemasolevad hooned uusehitiste rajamise vibratsiooni ja pinnasekihtide koormamise tõttu vaatluse alla. Samuti tuleb jälgida võimalikke vajumeid ning fikseerida hoonete üldine ja siseviimistluse seisund.

Viimane on vajalik ka kaitseks hilisemate alusetute kahjunõuete vastu.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsendi Väino Voltri hinnangul tuleb enne kaevetööde alustamist selgitada välja olemasolevate hoonete vundamentide seisukord ja selle koha geoloogilised andmed.

Tartu maantee rekonstrueerimist teostava Skanska EMV Teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde divisjoni direktori Jüri Põld möönab, et igasugune maapinna alune pinnasekoormuse vähendamine (väljakaevamine) või vibratsioon (rasketehnika, nt rammimine) rikub pinnase tasakaalu.

Sama puudutab ka veepinna alandamist. Tulemusena tekkiv tihenemine annab vajumeid ja veeldumine ebaühtlaseid vajumeid, mis omakorda mõjutavadki lähedalasuvaid hooneid ja rajatisi. "Kõige ohtlikum on vale tehnoloogia valik või puudulike uuringute baasil tehtud otsus," selgitab siinjuures Põld.

Tartu mnt 35/37 varingut käsitlev ekspertiisiakt toob varingu põhjuseks pinnase väljavalgumise hoone vundamendi alt kaevetööde käigus. Sama kinnitab oma 23. augusti pressiteates ka Skanska EMV.

Sepaste leiab täpsustuseks: "Subjektiivne hinnang kohtvaatluse alusel on, et varingu põhjustas olemasoleva pinnase eemaldamine kogu seina pikkuses hoone vundamendist sügavamalt. Seda oleks pidanud tegema järkude kaupa."

Sarnane nõue oleks tema veendumusel pidanud sisalduma projekteerimisdokumentides või ehituslepingutes.

Samas nõuab Sepaste kinnitusel teede projekteerimine, ehitamine ja ehitusjärelevalve eraldi maanteeameti tegevusluba. "Kuid loa eelduseks olevates pädevusnõuetes on nimetatud ainult teid ja rajatisi, mitte hooneid," osutab Sepaste segadusele seadustes.

"Seadus sellist asja ei reguleeri. See on projektikeskne," kommenteerib Põld uusrajatist vanade hoonete külje alla ehitava firma tegutsemist. Teisalt võivad tema kinnitusel erinevad ametkonnad projekti kooskõlastamisel nõuda teostamise tehnoloogia kontrolli või projekti osana täiendavat lahendust.

Kuid sisuliselt määrab ikkagi projekteerija kasutatava tehnoloogia, täiendavate abinõude korra ja seire kohustuse.

Põld osutab tõigale, et uuringute kohustus on tellijal. Kuna uuringud on kallid, tellitakse need võimalikult väikses mahus. Nii valmibki puudulik ja vähese infoga aruanne.

Tartu maantee rekonstrueerimist teostava Skanska EMV Teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde divisjoni direktori Jüri Põllu sõnutsi otseseid nõudmisi uuringute mahu kohta normdokumentides ei ole, tellija hoiab näiliselt raha kokku. Liiatigi on tema arvates Eestis üldse väga vähe geotehnikuid.

"Tuleb parandada projekteerija ja ehitaja hariduslikku taset ja tema võimet näha ehitusel olulisi probleeme," teab probleemi vastu rohtu Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsent Väino Voltri.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste peab pääseteeks standardi muutmist.

Hoonetega külgnevate kae-vendite rajamisel napib pahatihti infot olemasolevate hoonete vundamentide kohta. Samuti esineb projektides vigu.

Esimesel juhul usaldatakse tihti arhiivides leiduvat projekti tegelikku olukorda kontrollimata. Peale tegelikkuses projektist kõrvalekaldumise võib olla tehtud ka ümberehitusi, mis on jäetud dokumenteerimata.

Lisaks on teostatavad uuringud tihti ebapiisava mahuga. Vundamendi avamine ühest kohast ei anna küllalt informatsiooni kogu hoone kohta. Tulemuseks on projekteeritud lahenduste teostamatus, mis reeglina avastatakse enne tõsiste probleemide tekkimist.

Teise puuduse puhul ei arvestata näiteks pinnase asendamisel, et selleks tuleb olemasolev eemaldada ning sel hetkel puudub veel projektiga ettenähtud täite vastukaal.

Sama lugu on alaliste tugiseinte ehitamisega. Kui projektis puudub märkus, et olemasolevad vundamendid tuleb avada ja tööd teostada järkude kaupa, võib tagajärjeks olla varing. Tööde teostamise tehnoloogia on projektides aga tihti ei kajastata. Lisaks esineb raskusi selle arvestamisega kavandatud lahendustes.

Probleemi võimendab asjaolu, et standardis EVS 811:2002 "Hoone projekt" pole ehitustööde hinnapakkumiste aluseks olevas põhiprojekti staadiumis nõutud ehitustööde tehnoloogia arvestamist lahendustes.

Vundamentide puhul on standardis eraldi rõhutatud, et ehitusaegsete ajutiste tugiseinte lahendus ei kuulu ehitise projekti koosseisu üheski staadiumis.

Ühtlasi aga delegeeritakse tööjooniste vajaduse hindamine ja võimalik koostamine ehituslepinguga ehitajale. Samas ei hinnata isegi tööjooniste staadiumis ajutiste tugiseinte vajadust ja lahendust ei esitata.