Indrek Neivelt: Eesti Pank praegusel kujul on mõttetu

Mariliis Pinn 06. september 2006, 15:33

Endise hansapankuri Neivelt sõnul ei üritagi Eesti Pank majandust juhtida ning ta on praegusel kujul mõttetu.

'Meil on suured keskpanga ülalpidamise kulud, samas ei üritagi keskpank majandust juhtida, Eesti Pank on praegusel kujul mõttetu,' ütles Hansapanga endine juht Indrek Neivelt täna Ärilehele.

Neivelti sõnul hoiatab Eesti Pank meid kord aastas ülekuumenemise eest ning kord kvartalis annab makromajanduse ülevaate. 'Selle töö peaks saama ära teha ka sada korda väiksema raha eest,' kommenteeris ta.

Neivelt esitas arvamusloos küsimuse, kust tuleb meie kiire majanduskasv? Eelmisel aastal kasvas Eesti välisvõlg 33,8 miljardi krooni võrra. Võrdluseks: Eesti eelmise aasta sisemajanduse koguprodukt oli 165 miljardit krooni. See tähendab, et meie kõikide – ettevõtete, pankade ja valitsuse – välisvõlg kasvas 20,5 protsenti SKP-st ja ulatus 2005. aasta lõpus 148,7 miljardi kroonini.

Endine hansapankur lisas, et majanduskasv on liigselt sõltuv laenukasvust ning see ei ole jätkusuutlik. 'Eesti Panga ees seisab juba mõnda aega hamletlik küsimus: juhtida või mitte juhtida. Keskpank peaks piirama välisraha sissetoomist seal, kus sellel ka mõju oleks ehk piirama kommertspankasid,' kommenteeris Neivelt.

Paljud oponendid ütlevad, et oleme Euroopa Liidus ning kapital liigub vabalt, et Euroopas on palju kohti, kus elab veidi üle miljoni inimese ning ehitatakse ja laenatakse oluliselt rohkem kui Eestis. Väga õige. Ainult et neis piirkondades ei ole ka oma keskpanka ning keegi ei pea arvet SKP või jooksevkonto defitsiidi üle. Meiegi peaksime otsustama, kas meil on kõiki neid näitajaid üldse vaja võrrelda. Kui käsitleda ennast Euroopa Liidu ühe pisikese piirkonnana, siis oleks mõttekam keskpank sellisel kujul likvideerida ning jätta alles vaid sularahahoidla ning pankadevaheline arvelduskeskus. Eesti oleks üks osa Skandinaavia majandusruumist: viljeleks kapitali vaba liikumist ja ei üritaks majandust juhtida. Kui siin näiteks ehitustöö otsa saab, lähevad ehitajad tööle teise piirkonda (loe: riiki) ning varsti järgnevad neile ka pered.
Teine võimalus oleks tegutseda iseseisva riigina, sekkuda ning üritada juhtida majandust jätkusuutlikele radadele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing