Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärikeskkonna korraline ülevaatus kiitis meid, aga...
Aastal 2007 saab Eestis äri ajada küll. Nii tuleb välja Maailmapanga raportist Doing Business 2007 maailma 175 majanduse kohta, kus Eesti paikneb 17. kohaga kõrgeimas detsiilis (parima skooriga 10 protsendi hulgas).
Äripäeva toimetuse arvates annab absoluutsel skaalal päris head tulemust parandada - eesmärk peab olema liidrikoht omas regioonis.
Eesti ei pea suurema ettevõtlusvabaduse pärast tingimata konkureerima näiteks Singapuri või Hong Kongiga. Potentsiaalne välisinvestor vaevalt et keerutab gloobust ja investeerib hetkeimpulsi ajel kas ühele või teisele poole maakera.
Küll aga peaks Eesti võitlema veelgi parema koha eest Põhjala ja Balti riikide hulgas. Praegu on ärikeskkond atraktiivsem Taanis (7. koht Maailmapanga raportis), Norras (9.), Iirimaal (10.), Rootsis (13.), Soomes (14.), ja Leedus (16.) - kui võrrelda ennast meile lähemate riikidega. Mida saab selleks teha?
Maailmapank on riigi või piirkonna ärimaastiku jaganud komponentideks, mida on eraldi analüüsitud. Need komponendid on: äri alustamine, litsentsid, tööjõu värbamine, omandiküsimused, laenuvõimalused, investorikaitse, maksud, väliskaubandus, lepingute jõustamine, ettevõtte lõpetamine.
Eriti palju pole võimalik teha väliskaubanduse vallas, kus Eesti on ekspordivabaduselt esimene riik ja impordivabaduselt kolmas.
Maailmapank märgib tunnustavalt, et Eesti oli 1996. aastal üks kolmest maailma majandusest (kaks ülejäänut olid Singapur ja Hong Kong), mis kaotas kõik tollid.
Samuti on Eesti "heas kirjas" oma maksupoliitikaga. Maailmapank leiab, et maksumäärade alandamine on 2005.-2006. aastal kõige populaarsem reform kogu maailmas. Kui makse ei õnnestu alandada hoobilt, võib seda teha etappide kaupa, julgustab Maailmapank. Eestil õnneks on veel mõned maksumäärade kärped plaanis.
Selles lõigus paluksime rahandusministri tähelepanu. Doing Business 2007 sedastab, et Eesti pole algatanud ühtegi negatiivset reformi. Kui Eesti taastab tulumaksu ettevõtte jaotamata kasumile, on see kindlasti üks algatatud negatiivne reform. Kas on vaja endid musta tulba nimekirja kirjutada, eriti kui kõigile on selge, et meede pärsib ettevõtlust?
Eesti on edu saavutanud ka lepingute jõustamise osas. Esile tõstetakse kiirendatud kohtumenetlust - kui pooled sellega nõus on.
Kõigis muudes valdkondades on Eestil head võimalused ettevõtlusvabadust suurendada. "Kitsas king" on ikka ettevõtte alustamine: protseduuride arv (6) ja nendele kuluv aeg (35 päeva). Rääkimata litsentsi saamisest äri alustamiseks - 13 protseduuri ja keskmiselt 117 päeva. Tööjõu palkamisega on lood eriti halvad: alles 151. koht riikide hulgas näitab regulatsioonide jäikust ja kõrgeid tööjõumakse.
Aga kas edetabelid peegeldavad tegelikkust üldse õigesti? Kui me ise selles kahtleme, siis arvestagem, et kaugemalt näeb tavaliselt paremini kui oma mätta otsast.
Autor: ÄP