Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kalapüügiõigus Peipsil läheb odavamaks, kui lüheneb ka püügiaeg

07. september 2006, 10:33

Valitsus kiitis heaks kutselise kalapüügiõiguse tasu vähendamise neile, kes püüavad põhjanoodaga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Samas lüheneb ka püügiaeg, mis tavalise kolme kuu asemel kestab tänavu 21 päeva.

'Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud määruse muudatus vähendab selleks aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda ehk mutnikuga püügiks määratud püügiõiguse tasu 25 000 kroonilt 20 001 kroonile,' ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. 'Ka rakendus eelnevalt Eesti*Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud säte, et kalavarude taastumise huvides lubatakse nendel järvedel mutnikupüüki ainult 21 kalendripäeva ehk 15. septembrist 5. oktoobrini.'

Varem võis püük alata 1. septembril ja kesta kuni järvede jäätumiseni või kvootide lõppemiseni. Püügi algusaja nihutamine on vajalik, kuna teadlaste hinnangul on suurem osa kahesuvistest kohadest, mis sügisel hakkavad mutnikusaakidesse tulema, selleks ajaks kasvanud 24 cm pikkuseks ja noorkalade arvukuse kaod on väiksemad kui tavalise algusaja korral.

'Kalapüügieeskirjade järgi on koha alammõõduks 46 cm, kuid vastavalt kokkuleppele Venemaaga lubatakse sel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda vähemalt 24 cm pikkust koha, kuna vastasel juhul poleks kalapüük seal võimalik, sest nende kalade sattumist kalurite püünistesse pole võimalik ära hoida,' selgitas Soome.

21-päevasest mutnikupüügi ajast peaks piisama ka selleks, et kalurid jõuaksid välja püüda suurema osa koha- ja ahvenakvoodist (ülejäänu jääb võrgu- ja mõrrapüügile). Selleks aastaks on Eestile ettenähtud kohapüügikvoot Peipsi järvest 1000 tonni ja ahvenapüügikvoot 396 tonni. Mai lõpu seisuga oli Peipsi järvel koha ja ahvena ametlik väljapüük vastavalt 262 ja 307 tonni. Arvestades juuni-augusti võimalikku püüki, jääks sügispüügi alguseks kaluritele veel umbes 700 tonni kohakvooti, kuid Eesti ahvenakvoot on juba ammendatud. Tänu Vene poole vastutulekule on Eestil nende kvoodi arvelt siiski võimalik püüda veel kuni 150 tonni ahvenat, kuna Venemaa ise oma ahvenakvooti tõenäoliselt täis ei püüa.

Arvestades eelnevate aastate püüke ja järves olevat kalavaru, võib eeldada, et 100 tonni ahvenat püütakse põhjanoodaga ning ülejäänu jääks teiste püünistega püügiks. 700-tonnisest kohakvoodist peaks põhjanoodapüük hinnanguliselt moodustama 500 tonni ja ülejäänud 200 tonni kasutatakse võrgu- ja mõrrapüügil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing