Aegna - miraaž rahulikust elust Tallinna kesklinnas

Marko Kaldur 08. september 2006, 00:00

Tegu ei ole miraažiga ega unistusega, nagu enamikule võib tunduda, vaid Aegna saarega Tallinna lahes, mis kuulub Tallinna Kesklinna valitsuse haldusalasse. Kuigi tundub arusaamatu, miks Tallinnast kilomeetrite kaugusel meres paiknev maalapike kesklinna alla kuulub, on tore mõelda, et pealinna südames leidub ka puutumata randasid ning vaikseid metsaalused, kus võib inimesi kohtamata jalutada mitmeid kilomeetreid.

Saared seisavad keset merd tuulte ja tormilainete meelevallas. Nii on võimas veemöll ka Aegna saarel aastate jooksul muutnud mererannikut, liigutades veepiiri kord siia, kord sinna.

Ja kuigi lainetants käib merel aasta läbi omasoodu, on ka inimtegevusel sellele oma mõju. Tallinna-Helsingi vahel ristlevatelt kiirlaevadelt jõuavad saare rannikule suured veevallid, pekstes üles vahtu ja lainepritsmeid. Inimesekõrguseid laineid ohutust kaugusest jälgides võib saada unustamatu elamuse. Sadamakail seisjad tunnevad veepritsmeid üle lainemurdjate paiskumas, hooletult kai külge kinnitatud paadid aga võivad kannatada saada isegi sadama akvatooriumis.

Ka ujujatel tasub olla ettevaatlik, sest meri võtab rannajoonele unustatud asjad endale ning suurtest lainetest kaldale rühkimine ei pruugi sugugi lihtne olla.

Ajaloos on saarel olnud oluline roll Tallinna rannakindlustuste osana, tänapäevane Aegna on segu militaarminevikust ning puutumatust loodusest. Ühel sammul komistad kunagise Peeter Suure merekindluse jäänukitele, teisal leidub jälgi II maailmasõja ning sellele järgnenud okupatsiooniperioodi sõjaväerajatistest.

Võimsaima suurtükipatarei all paikneb katakombide rägastik, kus paiknesid nii sõjaväelaste eluruumid, mürsuhoidlad, generaatoriruumid kui ka muud patarei tegevuseks vajalikud rajatised. Varisemisohu tõttu on sissepääsud katakombidesse kahjuks suletud - erinevatesse õõnsustesse ja orvadesse pugemine võib lõppeda vaid määrdunud või rebenenud riiete ning kriimustustega.

Küll saab uudistada Aegna saarel paiknenud patareide jäänuseid. Lõhkeaine kogus massiivsete rajatiste purustamiseks pidi olema meeletu, kuna inimesejämedused teraslatid on otsekui mänguhoos kõveraks painutatud, autosuurused betoonimürakad sadade meetrite kaugusele paisatud ning majasuurused terasest suurtükialused meetreid paigast nihkunud.

Jälgi militaarminevikust näeb saarel mujalgi. Kaevikuid, väiksemaid kaitserajatisi kohtab pea igal sammul. Rannakaitsepatareide vaevuaimatavad kindlustusvallid on maastikus märgatavad paarisaja meetriste intervallidena, ajutisi ja püsivamaid ehitisi on nii rannajoonel kui ka keset saart. Abihooned nagu söökla või ohvitseride kasiino on aastakümnete jooksul vaid vähesel määral lagunenud.

Terasest torniga komandopunkt põhjarannikul on üks vähestest rajatistest, kuhu on võimalik ohutult sisse pugeda ning selle raudredeleid mööda ka vaatetorni turnida. Kaugelt paistavad rannal asuvad piirivalve helgiheitjate kõrgendikud, sõdurite kaitseehitised paiknevad sügavamal metsa all, saarele ehitatud militaarraudtee tammid moodustavad metsade taustal korrapäratu mustri.

Aegna on kaunis, mitmekesise loodusega ning suurepäraste liivarandadega saar, kus peale militaarrajatiste on omaette vaatamisväärsusteks ka mitmed rändrahnud ning kalmistu. Saare ainsal surnuaial on palju pisikesi raudriste.

Mõnel on sünni- ja surmadaatumite vahe vaid neli päeva, teisel paar nädalat, üksikutel kuu-poolteist.

See on vana matmispaik, kus enamik riste pärineb 19. sajandi lõpust, mil saarest käis üle katkulaine. Sealt tasuks kindlasti läbi astuda.

Rändrahnusid leidub enam Lemmiku ninas, kus liivases pinnases rahne otsides võib üsna ära väsida. Katlakivi nimeline rändrahn kuulub Aegna salapäraste objektide hulka, mille kohta rahvasuu räägib, et pulgaga koputades on rahnu seest kuulda kummalist kuminat. Selle lähedal paikneb aga Aegna rändrahnude kogum, mida ümbritsevad mitmesaja aasta vanused männid.

Ühe rahnu küljelt võib avastada mälestustahvli sõduritele, kes granaadi ettevaatamatu käsitlemise tõttu sealsamas hukkusid.

Aegnale saarele viib Pirita sadamast õppelaev Juku.

Juku teeb argipäeviti (välja arvatud teisipäev) kaks edasi-tagasi reisi ning laupäeval ja pühapäeval kolm edasi-tagasi reisi Aegna saarele. Nädala sees väljub laev Piritalt kell 10 ja 18, Aegnalt tagasi Tallinna saab kell 11 hommikul ja 19 õhtul.

Nädalavahetusel sõidab Juku Aegna suunas kella üheksa, kahe ja kuue ajal õhtul.

Laev väljub Piritalt ning täishinnaga kaheotsapilet maksab 75 krooni, õpilastele ja pensionäridele 50 krooni.

Kui aega saarega tutvumiseks kipub väheks jääma, oleks mõttekas laenutada sadama juures asuvast päästerühma majakesest hoopis jalgratas, millega liikudes saab saarest ülevaate mõne tunniga.

Need, kes aga saarega põhjalikumalt tutvuda soovivad, võiksid liigelda pigem jalgsi ning arvestada paari päevaga saarel. Telkida ning ööbida saab Aegna saarel mitmes kohas. Kaunis loodus, võimalus nautida inimtühjasid randasid ning segamatult ringi uidata on ilmselt olulised põhjused Aegnale tulekuks. Ja kõike seda lühikese bussi- ning paadisõidu kaugusel vanalinnast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing