Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Kontserdi uue hooaja avavad Bochumi Sümfoonikud
Hooaeg on raamitud suurprojektidega: alustatakse külalisorkestriga Saksamaalt ja lõpetatakse muusikaajaloo ühe gigantsema teose, Mahleri 8. sümfooniaga.
Hooaja avakontsertidel meie neljas kontserdimajas esinevad Bochumi Sümfoonikud Saksamaalt Steven Sloane'i juhatusel.
Kummardusena XX sajandi ühele geniaalsemale heliloojale Dmitri Šostakovitšile, kelle sünnist möödub septembris 100 aastat, esitatakse Šostakovitši 13. sümfoonia "Babi Jar" bassile, meeskoorile ja orkestrile koos solist Aleksander Anissimovi ja Eesti Rahvusmeeskooriga.
Meie kooril on selle teose esitamisel pikaajaline praktika. Maailmakuulsad orkestrid on sageli kutsunud Eesti Rahvusmeeskoori esitama "Babi Jari" kooriosa. Nõnda on RAM laulnud seda teost Esa-Pekka Saloneni, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klasi jt juhatusel. Seekordne turnee koos Bochumi Sümfoonikutega algab Bochumist. Enne nelja kontserti Eestis esinetakse ka Kölnis.
13. sümfoonia näitab Šostakovitšit tema heliloojavõimete tipus.
"Kõik minu sümfooniad on hauakivid. See kivi on püstitatud natside genotsiidi ohvrite mälestuseks," on öelnud Dmitri Šostakovitš oma 13. sümfoonia op 113 kohta, mille esimese osa aluseks on 1961. a Moskva ajalehes Literaturnaja Gazeta ilmunud ja rahvusvahelist sensatsiooni tekitanud Jevgeni Jevtušenko luuletus "Babi Jar" Kiievi eeslinnas asuvast jäärakust, mis on nimetuks hauaks enam kui 100 000 ohvrile.
Lisaks nimetatule kasutab Šostakovitš teoses veel nelja Jevtušenko luuletust: "Huumor", "Kaupluses", "Hirmud" ja "Karjäär".
Sümfoonia partituur valmis 20. juulil 1962, mida Šostakovitš tähistas igal järgneval aastal kui üht väga erilist päeva oma elus. Paraku oli teekond 13. sümfoonia avaliku ettekandeni täis lugematuid takistusi. Helilooja on öelnud, et armastab oma teostest kõige rohkem neid, mis kõige rohkem kannatanud, seetõttu on 13. sümfoonia tema "lemmiklaps".
Kontserdi esimeses pooles tuleb ettekandele Leonard Bernsteini Sümfoonia nr 1 "Jeremija", mille New Yorgi muusikakriitikud valisid hooaja 1943/44 parimaks uueks sümfooniliseks teoseks.
Piiblil põhineva sümfoonia peategelane on prohvet Jeremia, kellele Jumala antud meelevald ulatus üle Iisraeli piiride. Teose viimases osas on kasutatud lõike Jeremia nutulauludest, mida esitab mitme võistulaulmise laureaat, Iisraelist pärit tulevikulootus sopran Gal James.
Sümfoonia autor Leonard Bernstein oli muusik selle sõna kõige mitmekülgsemas tähenduses - dirigent, helilooja, pianist, pedagoog, muusikaraamatute autor. Uuel kontserdihooajal võiks meid saata tema mõte: "Elu ilma muusikata on mõeldamatu, muusika ilma eluta on akadeemiline."
Eesti Kontserdi uuel hooajal on oodata kaht uut kontserdisarja - Eesti väljapaistvamaid noori vokaliste kuuleb sarjas "Vocalissimo" ning džässisari "KontsertJazz" esitleb Eesti parimaid muusikuid ja külalisi mujalt maailmast. Äratundmisrõõmu pakuvad festivalid "RainbowJazz" ja Barokkmuusika festival, maailmamainega muusikuid on oodata 5. rahvusvahelisele pianistide festivalile "Klaver 2006". Eesti noored muusikud saavad end proovile panna 9. noorte interpreetide festivalil "Con Brio", mitu kontserdiprojekti on ka lastele ja noortele.
Uuendustest meie teistes kontserdimajades võiks esile tuua päevakontserdisarja Pärnus - "Pärastlõuna Raekojas" iga kuu esimesel teisipäeval. Jõhvi kontserdimajas pööratakse tähelepanu integratsioonile. Külla oodatakse nii eesti kui ka vene teatreid, sh Peterburist. Uus tiitrimasin võimaldab tõlkida etendusi vastavalt kas eesti või vene keelde.
Eesti Kontserdi koostööpartnerid on ka sel hooajal kõik muusikakollektiivid ja kontserdiorganisatsioonid, kes Eestis tegutsevad.
Viimati kultuuriministeeriumi korraldatud uuringust järeldus, et rahvas ei leia kultuurile aega.
Eesti Kontserdi peadirektor Aivar Mäe väidab vastupidist: "Eesti nelja kontserdimaja publiku arv üha kasvab." 2007. a sügiseks kavatsetakse ka Peterburis meie kultuuriaken avada, vastuseks legendaarsele Peeter Esimesele, kes raius akna Euroopasse.
Renoveeritavasse Peterburi Jaani kirikusse tuleb Eesti kultuurikeskus viiesajakohalise saaliga kontsertide, teatrietenduse ning näituste tarbeks.
Autor: Kersti Inno