Kaubamaja aktsiat oleks pidanud ammu ostma

Tallinna Kaubamaja aktsiat oleks pidanud ostma viie aasta eest. Võrreldes 2001. aasta augusti lõpuga on aktsia hind tõusnud Bloombergi andmetel 650%. Võib küsida, kas aktsia suur hinnatõus on õigustatud.

Vastuse saamiseks tuleb võtta ette ekskursioon ajalukku. 2001. aasta I poolaastal oli Kaubamaja kontserni käive 654,3 mln krooni, 2006. I poolaastal 1,895 mld krooni. Kui 2001. I poolaastal oli Kaubamaja puhaskasum 4,5 mln krooni, siis selle aasta esimesel poolaastal 101,1 mln krooni. 2001. aasta augustis oli Kaubamajal 25 903 ruutmeetrit müügipinda, tänavu augustis 60 036 ruutmeetrit. 2001. aasta lõpus oli Kaubamajal 69 000 kliendikaarti, selle aasta augustis aga 226 000 Partner-kaarti.

Jaekaubandusettevõtted on väga huvitav ärivaldkond. Jaemüüjatel on palju kliente ja nad saavad inimeste palgast raha esimesena kätte (enne teisi börsifirmasid). Palju kliente on ka sidefirmadel, kuid nemad saavad klientidelt raha vaid kord kuus, jaekaubanduses saadakse kliendilt raha kiiremini - sagedasti poes käijalt võib-olla isegi iga päev või üle päeva.

Tallinna Kaubamaja on lihtsaim võimalus saada osa inimeste sissetulekute kasvust.

Tallinna Kaubamaja on olnud tihedalt seotud Eesti turuga. Käes on muutuste aeg. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluv Selver plaanib laienemist Lätti.

Suuremaks ohuks on jaekaubandusele majanduskasvu kukkumine või tööpuuduse plahvatuslik kasv. Kuna aga Kaubamaja kontsern on suurel määral lühikese seisuajaga esmatarbekaupade müüja, muutub tal laovaru kiiremini käibeks ja rahaks kui näiteks moemüüjatel Baltikal ja PTA-l. Kui tuleb püksirihma pingutada, ostetakse ikka toidukaupu (võib-olla küll odavamatest ostukohtadest kui Selver), kuid moekaupade ostmine lükatakse rahapuuduses edasi.

Baltika ja PTA on sõltuvust Eesti riskist vähendanud tegutsemisega mitmes riigis.