Kutsekoolid ehitajatest pungil

"Ehituserialale oli tahtjaid kolm inimest ühele kohale," ütles Tallinna Ehituskooli asedirektor Linda Kõresaar. Tema sõnul võeti tänavu vastu 375 õpilast, kes tahavad mingit ehitusega seotud eriala õppida. Seda on 30 õpilast rohkem kui eelmisel aastal.

"Ilmselt tahetakse saada oskust, mis ära toidab. Ehitajaid on ju puudu ja ehitusfirmad võtavad kahel käel nii praktikale kui ka suveks tööle," rääkis Kõresaar.

Kuid kas paari aasta pärast ei või hakata ehitajaid üle jääma? "Meie ja tõenäoliselt ka riik oleme tuginenud arengukavas tööjõu vajaduse prognoosile 2012 aastani. Seal läheb vajadus ehitajate järele aina tõusujoones," sõnas direktori asetäitja ning lisas, et tööjõu ületootmise pärast ei tunne hirmu ei kool ega nähtavasti ka õpilased ise.

Suurest ehitaja ameti populaarsusest saab rääkida ka Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, kuhu võeti vastu üle kahesaja inimese, kuigi arvestati vaid 170 õpilasega. Suur tung sundis kooli avama üht lisaklassi, et kõik tahtjad kooli sisse saaksid.

"Niisugust buumi ei osanud oodata, ehkki ehitaja elukutse populaarsus on teada," lausus kooli arendusjuht Heiki Raudla ajalehele Sakala. "Tuleb öelda ka seda, et kutsehariduse maine on paranenud. Ühiskond vajab neid, kes suudavad oma kätega midagi ära teha," märkis Raudla.

"Huvi eriala vastu on, ja tundub, et buum on käima läinud," tõdes ka Jõhvis asuva Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Arthur Seppern. Kui 2005. aastal võeti 23 inimest ehitust õppima, siis sel aastal on tulevasi ehitusmehi koolis juba kaks ja pool korda rohkem - 57.

"See on ju igati tervitatav. Isegi suurepärane," ütles Oma Ehitaja juht Kaido Fridolin, kes on ajakirjanduse vahendusel end õpilaste tungiga kutsekooli kursis hoidnud. Tema sõnul valmistab rõõmu juba teadmine, et paari aasta pärast, mil õppetöö läbi, on praegustele töömeestele järelkasvu oodata. "Iseasi, kui palju neist poistest Eestisse jääb. On olnud jutte, et paar aastat õpivad ja lähevad Norrasse," käis Fridolin välja ka mustema stsenaariumi. Fridolini sõnul on siiski kuulda, et poisid Norrast ka tagasi tulevad, ja see on hea.

Teedeehitusfirma Aspi direktor Jaanus Taro ütles, et nii palju, kui ta koolide kohta teab, siis huvi asja vastu on ning ka lõpetajaid on palju, kuid neile pole siiski eriti tööle tuldud. "Meie juurde nad ei jõua. Võib-olla lähevad kodukanti ja Lõuna-Eestisse," täpsustas Taro.

Taro rääkis, et teedeehituses õpetatakse tööline pigem kohapeal välja. See on hea neile, kes on kooli ukse taha jäänud, sest oskused ja töökoht tulevad korraga.

Autor: Gert D. Hankewitz