Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Repsi võit Ansipi üle

    Äripäev saatis Repsile ja Ansipile allpool oleva tabeli palvega kommenteerida seal nähtuvat erakondlikku raha jagamist.
    Nagu näha vastustest, eelistasid mõlemad vastata küsimusele üldisema sõnavõtuga.
    Mul on hea meel, et saime eelmise aasta lisaeelarvest toetada niivõrd paljusid omavalitsusi Võrumaast Harjumaani ja Ida-Virumaast Hiiumaani.
    On tõsi, et paljudes nendest omavalitsustest on võimul rahvaliitlased või Keskerakonna omavalitsusjuhid, seda kas üksi või koos mitmete teiste erakondadega.
    Rahvaliit ja Keskerakond on üldse väga paljudes omavalitsustes võimul, näiteks sotsiaaldemokraadid aga paraku on võimul üsna vähestes paikades. See on kindlasti üks põhjus.
    Aiman teie küsimusest viidet sidemele Rahvaliiduga, aga tuletan meelde, et 2005. aasta lisaeelarve tegemisel ajal polnud Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel koostöölepet. Seega sellist seost tõmmata ei saa.
    Valides rahvale presidenti, valime ühtlasi ka eestlusele omaseid väärtusi. Me valime riigipead, kelle väärtushinnangutesse soovime sobitada endi ja oma laste tulevikku.
    Ma ei usu, et valimisi oleks võimalik taandada räpaseks ostu-müügi tehinguks ning valijamehi pidada ideaalide või rahvustundeta saamameesteks. Liiga primitiivne on arvata, et valijamehed lähtuvad otsuse tegemisel üksnes parteide ettekirjutustest. Olenemata erakondlikust kuuluvusest on iga valijamees Estonia teatri valimiskabiinis üksi oma südametunnistuse ja pliiatsiga. Otsuseks vormuv südametunnistus peab võrdselt rääkima nii valijamehe enda, tema lähedaste kui ka koduküla rahva nimel.
    Küsitluste järgi on Toomas Hendrik Ilvese toetus 60 protsenti ehk ligi kaks korda kõrgem kui Arnold Rüütlil. Samas on ilmselt 90 protsenti valijameestest eestlased.
    Inimlikult on mõistetav, kui valijamehed alluvad mõne erakonna survele anda allkiri kandidaadi ülesseadmiseks. Ent sama mõistetav on, et niiviisi vastu seina surutud ja alandatud valijamees hääletab ikkagi oma südametunnistuse järgi.
    Usun, et valijameeste kogu valib presidendiks Toomas Hendrik Ilvese.
    359 Paldiski Vene gümnaasiumi õpilast astuvad iga päev sisse luitunud ja igast otsast laguneva koolimaja uksest, kus olematu ventilatsiooni tõttu isegi värske õhk on privileeg. Nii võibki see jääda, sest Paldiski linn on üks neist omavalitsustest, mille juhid ei kuulu nn õigetesse erakondadesse ning raha koolimaja remontimiseks sellepärast ei saa.
    Vallajuhtide nn häälte ostmine tõusis laiemalt avalikkuse ette alles praegu seoses presidendivalimistega, kus valijameestekogus nii Arnold Rüütlil kui ka Toomas Hendrik Ilvesel on mõlemal pea võrdsed šansid saada presidendiks.
    Paar nädalat tagasi tõrjus peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil resoluutselt jutte valijameeste häälte ostmisest, öeldes, et ärgu lasku vallajuhid end igasuguste rahalubadustega ära hullutada ning et mingit häälte ostmist ei saa toimuda. Samas aga näitab eelmise aasta lõpu riigi lisaeelarve jaotus, et Ansipi jutt on vaid retoorika ning valijameestele on juba miljonite eelarvekroonidega Keskerakonna ja Rahvaliidu tempel peale löödud.
    Nimelt jagas Keskerakonna valitsetav haridus- ja teadusministeerium rõhuva enamuse koolide ja lasteaedade remontimiseks mõeldud üle 80st miljonist riigi lisaeelarve kroonist omavalitsustele, kus võimul Keskerakond ja/või Rahvaliit. Sellest rahast vaid alla 10 miljoni krooni jõudis omavalitsustesse, kus võimul ülejäänud erakonnad või valimisliidud. Raha said loomulikult ka need vallad, kus vallajuht hiljuti "õigesse" erakonda astunud.
    "Viimased viis aastat olen püüdnud saada Paldiski Vene Gümnaasiumile raha, kuid ei ole õnnestunud," ütleb Paldiski linnavolikogu esimees, parteitu Jaan Mölder. "Ei ole kuskilt saanud projektidele ligi, ikka öeldakse, et mõistame teie muret, aga eelarves praegu raha pole."
    Nüüdseks on 32 aastat tagasi ehituspataljoni sõdurite ehitatud Paldiski Vene gümnaasium, mille õpilaste arv aasta-aastalt suureneb, nii amortiseerunud, et remontida polevat Möldri sõnul seda enam mõtet. Odavam oleks püsti panna uus kool, mis maksab aga 60-80 miljonit krooni. Projektki uue koolimaja jaoks on tehtud, kuid raha saada pole seni õnnestunud.
    Samal ajal, kui Jaan Mölder kogeb kõikjalt oma rahasoovidega seoses vaid suurt mõistmist, läks teises Eesti otsas Võrumaal Missos mitmeks aastaks soiku jäänud koolimaja ehitus jälle käima, kui juba 10 aastat Misso valda juhtinud Lembit Sikk vahetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pileti Keskerakonna vastu.
    Veel 2004. aastal ei pidanud haridus- ja teadusministeeriumi Misso koolihoonesse investeerimist otstarbekaks, kuna koolilaste arv Missos väheneb. Eelmise aasta riigi lisaeelarvest eraldus aga üle mitme rahatu aasta Misso vallale kohaliku koolimaja tarvis 2,4 miljonit krooni.
    Kolm aastat pooleliolevana seisnud koolimaja majakarbi ümber käib nüüd jälle ehitamine ning vallavanem Lembit Sikk loodab, et enam uue 12-13 miljonit krooni maksva koolihoone ehitus ei takerdu.
    Kui jutt Sikuga läheb tema erakonnavahetuse ja selle võimalike rahaliste tagamaadeni, siis ta ärritub: "Mul oli juba mitu aastat erakonnavahetus plaanis, siis tehti ettepanekud nii Keskerakonnast kui ka Reformierakonnast, kaalusin väga pikalt, et kuidas ma saan valda rohkem aidata ja otsustasin niimoodi. Milles on laps süüdi, et ta on Missos sündinud?"
    Kõik küsitletud "õigetesse" erakondadesse kuuluvad vallajuhid on ühte meelt, et ega see ei ole ikka õige asi, kui Eesti inimesed on justkui ära jagatud vallajuhtide erakondlikkuse alusel. Et kui vallajuhid kuuluvad "õigesse" erakonda, siis raha tuleb ning elu vallas edeneb, kui aga vallajuhid ikka veel ei ole astunud "õigetesse" erakondadesse, siis uue koolikatuse ehitamiseks raha ei saa, rääkimata moodsa võimla rajamisest.
    Loomulikult kinnitavad ka värskelt erakondadega liitunud vallajuhid, et nende liitumise ja raha saamise vahel ei ole mittemingisugust seost ja et üldse keegi pole lubanud nende vallale rahaasjade paremat sujumist, kui nad näiteks kuuluvad Keskerakonda või Rahvaliitu.
    "Raha saamine oli ju enne otsustatud, kui mina Keskerakonnaga liitusin," ütleb Suure-Jaani vallavanem Maie Käba. Ta kirjutas avalduse Keskerakonda astumiseks eelmise aasta detsembris.
    Suure-Jaani vald sai eelmise aasta lisaeelarvest Suure-Jaani gümnaasiumi tarbeks, mille direktor Peeter Sadam on ühtlasi ka Keskerakonna Viljandi piirkonna juht, kõige suurema tüki - 8 miljonit krooni. Maie Käba ütleb, et tema küll ei usu, et koolidirektori käsi oli rahasaamisel mängus. Selle rahaga kustutati osa 20 miljoni kroonisest laenust, mille vald oli gümnaasiumi moodsa spordihoone ehitamiseks võtnud.
    Kunda linnapea Allar Aron on Keskerakonna liige eelmise aasta novembrist. Samal ajal laekus Kunda linnale riigi lisaeelarvest miljon krooni gümnaasiumi võimla remontimiseks.
    "See on ju pikaajaline Eesti poliitika traditsioon, et omad saavad raha," räägib Aron. "Vaatasin, kes erakondadest rohkem kohalikku arengut toetab ja sinna astusingi. Kuigi oli ka muid pakkumisi."
    Varem sotside hulka kuulunud Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev läks Keskerakonda üle samuti eelmise aasta novembris. Tema juhitav vald sai kohaliku Uhtna kooli remontimiseks lisaeelarvest raha 450 000 krooni.
    "Meie küsime igalt poolt raha, igalt poolt, kust võimalik," ütleb ta. Erakonnaga ei olevat siin midagi pistmist. "Muidugi on see vale, kui raha jagub vaid koalitsioonierakondadega samade parteide juhitud valdadesse, ei saa rahvast niimoodi jagada," sõnab ta.
    Pika ja maksumaksjale kuluka valimiskampaania tulemused selguvad 23. septembril, kui valla- ja linnajuhtidest koosnev valijameestekogu valib Eestile presidendi. Valijamehed peavad siis otsustama, kas valida Eesti presidendiks viimaste küsitluste järgi rahva lemmik Toomas Hendrik Ilves või rahva hulgas populaarsust kaotav, ent paradoksaalselt valijameeste seas hoopis populaarsust võitev Arnold Rüütel.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.