Savisaar eelistab turismi

Seda juhul, kui jagada eraldatavad toetused ettevõtete vahel ühtlaselt laiali. Nimelt kiitis valitsus eile heaks Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2007-2013, millega Savisaare juhitav majandusministeerium suunab turismi edendamiseks enam kui 3,2 miljardit krooni. Samas näeb Euroopa Liidu tõukefondide jaotuskava kogu ettevõtluse arendamiseks samal perioodil ette 5,64 miljardit krooni toetusi. Seejuures tegutseb statistikaameti andmetel Eestis ligi 38 000 ettevõtet, neist vaid veidi enam kui 1600 on seotud turismiga.

Majandusministeeriumi hinnangul ei saa neid numbreid niimoodi võrrelda, sest kumbki summa ei ole vastava valdkonna kogu rahastus, lisaks kattuvad need kaks numbrit ühe miljardi krooni osas.

Kuhu täpsemalt võiks raha kuluda, veel öelda ei saa, kuid näiteks osa suurte kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamisele kuluvast 900 miljonist kroonist võib saada Eesti Rahva Muuseum.

"Turism annab kaheksa protsenti Eesti majanduse kogutoodangust ja sama protsendi hõivatutest Eestimaal," tõi Edgar Savisaar välja valdkonna olulisuse. Tema sõnul eksportis Eesti riik möödunud aastal turismiteenuseid 11 300 krooni inimese kohta ehk kokku 15,2 miljardit krooni, samas kui naabrid Lätist vaid 2500 krooni ja Leedus 3400 krooni inimese kohta. Arengukava kohaselt peab turismi eksport 2013. aastaks kasvama 20,5 miljardi kroonini.

Savisaar pidas oluliseks suurendada siseturismi osakaalu, mis hetkel on vaid kümnendik turismi ekspordist. Nii peab selle ajaga tõusma välisturistide ööbimiste arv 3 miljonilt 4,7 miljoni ööbimiseni ja siseturistide ööbimised 1,1 miljonilt 1,5 miljoni ööbimiseni 2013. aastal.

Turismiettevõtjad on kavaga rahul. "Teades turismiarengukava tausta, võin julgelt öelda, et see on üks läbimõeldumaid," arvas Eesti Turismifirmade Liidu president Sven Lõokene, kelle sõnul on neil olnud tihe koostöö majandusministeeriumiga.

Lõokese sõnul on turismi arengu mõju laiem ja sellest saavad kasu ka paljud teised valdkonnad. Tema sõnul tuleb suurendada väliskülaliste arvu ja pikendada nende siinviibimise aega, samuti ärgitada neid rohkem kulutama.

"Võrreldes eelmise arengukavaga on tal suurem tähtsus, sest selle järgi hakkab käima rahastamine," ütles ka Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu.

Kava suhtes oli kriitilisem Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder, kelle sõnul peaks ettevõtlusele lähenema süsteemsemalt ja mitte välja tooma vaid turismi. Tema sõnul peaks sellisel juhul koostama ka tööstusearengukava ja teiste sektorite arengukavad. Kaubanduskoda on ka varem olnud seisukohal, et struktuurvahendite jagamiseks koostatud kavad on proportsioonist väljas.

Kava peab kinnitama ka Riigikogu.