Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väitlus loob väärtused

Pille Rõivas 08. september 2006, 00:00

Kolm asja, millega väitlejal arvestada tuleb, on ajalimiit, korralik keelekasutus ja faktiline taust. Ajalimiidiks on reeglina 3 minutit, korralik keelekasutus seisneb aga selles, et igasugune släng on väitlemisel keelatud. Et teada fakte, tuleb olla kursis enda ümber toimuvaga ja kasutada koolis õpitut.

Aktiivsetele väitlejatele on olemas ka oma klubi. Eesti Väitlusseltsi kuulub praeguse seisuga üle 600 noore üle Eesti ning seltsi aseesimehe Karin Vene sõnul on väitlustegevus muutunud aastatega noorte seas väga populaarseks hobiks mitmel põhjusel. Tähtis on nii sisu kui ka vorm.

Huvitavas ja lõbusas vormis arendavad väitlejad oma esinemisjulgust, silmaringi, analüüsi- ja meeskonnatööoskusi, mis kujundavad noortes inimestes kindlamad väärtused.

Väitlustegevuse kaudu kohtuvad noored paljude andekate, intelligentsete ja hea huumorisoonega inimestega eri koolidest.

Elisabeth Heinsalu on väitlemisega tegelenud seitse aastat. Väitlusega hakkas ta tegelema just seetõttu, et proovis korra ja huvitus tõsiselt. Elisabeth toob välja väitluse kõige olulisemad plussid - see laiendab silmaringi ning võimaldab saada palju uusi tuttavaid ja kogemusi.

Neiu arvates igaüks väitlejaks ei sobi. Küll aga suudab keskpärane väitleja suure töö ja vaevaga oma oskusi lihvida. "Väitlemine teemal, mida üldse ei valda, on teoreetiliselt küll võimalik, kuid reeglina ei tulda sellega väga hästi toime," räägib Elisabeth.

"Heaks väitlejaks saab ainult suure töö ja vaevaga," ütleb Elisabeth. Omad kogemused on tal varnast võtta - tema esimesed kolm aastat oli kohutavad, kuid huvi asja vastu innustas teda jätkama. Korra elus soovitab neiu kõigil väitlemine ära proovida.

Rocca al Mare kooli 12. klassi õpilane Liisa Loog avastas enda jaoks väitluse kolm aastat tagasi, kui selts tuli väitlust tutvustama. Demonstratsioonväitlus ei olnud Liisa sõnul kuigi huvitav, sest võhikule on väitlust raske jälgida.

Olenevalt väitlejast võib väitlemist kõrvutada ka spordiga, kus hasart haarab võimust ning kord saabub igaühele tipphetk. "Mida suurem turniir ja kõvemad vastased, seda suurem on hasart," ütleb neiu.

Müüt: Väitlus on ebamoraalne, kuna see sunnib inimesi minema vastuollu iseenda arvamusega ja kaitsma igasugu kahtlasi seisukohti.

Tõde: See arusaam põhineb ilmselt väitlusteemade mittetundmisel: väideldakse ikkagi selliste asjade üle, kus mõlemal poolel leidub häid ja põhjendatud argumente. Loomulikult võib väitleja välja tulla asjaga, mida ta ise ei usu, kuid reeglina ei kõla see väitluses eriti veenvalt ning seetõttu koostatakse kaasused eeskätt mõtetest, mida ka ise usutakse.

Seega õpetab väitlus just tolerantsust oluliste küsimuste mõlemale poolele heade põhjenduste leidmise läbi. Ja isegi kui väitleja peab kaitsma seisukohta, mida ta üldjoontes ei toeta, tuleb meeles pidada, et väitlus on vaid harjutus, mis on mõeldud osalejate kriitilise mõtlemise ja oma seisukoha selge esitamise arendamiseks.

Müüt: Väitlus kui protsess on kinni vaid võitmises ning on keskmisele õpilasele väga traumeeriv.

Tõde: See mulje võib jääda väitlustee alguses, kus väitlejad tõesti kipuvad pigem kaotama. Kuid asi ei ole väitluse erilises võistluslikkuses, vaid lihtsalt õppimisajas, mis väitluse puhul kipub kestma vähemalt aasta ning ka pärast selle aja möödumist ei jää väitleja oma arengus seisma. Ehkki väitluses alati üks pool võidab ja teine kaotab, jõuab enamik väitlejaid umbes kolmandaks väitlusaastaks sinna, kus neil on rohkem võite kui kaotusi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing