Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väitlus loob väärtused

    Kolm asja, millega väitlejal arvestada tuleb, on ajalimiit, korralik keelekasutus ja faktiline taust. Ajalimiidiks on reeglina 3 minutit, korralik keelekasutus seisneb aga selles, et igasugune släng on väitlemisel keelatud. Et teada fakte, tuleb olla kursis enda ümber toimuvaga ja kasutada koolis õpitut.
    Aktiivsetele väitlejatele on olemas ka oma klubi. Eesti Väitlusseltsi kuulub praeguse seisuga üle 600 noore üle Eesti ning seltsi aseesimehe Karin Vene sõnul on väitlustegevus muutunud aastatega noorte seas väga populaarseks hobiks mitmel põhjusel. Tähtis on nii sisu kui ka vorm.
    Huvitavas ja lõbusas vormis arendavad väitlejad oma esinemisjulgust, silmaringi, analüüsi- ja meeskonnatööoskusi, mis kujundavad noortes inimestes kindlamad väärtused.
    Väitlustegevuse kaudu kohtuvad noored paljude andekate, intelligentsete ja hea huumorisoonega inimestega eri koolidest.
    Elisabeth Heinsalu on väitlemisega tegelenud seitse aastat. Väitlusega hakkas ta tegelema just seetõttu, et proovis korra ja huvitus tõsiselt. Elisabeth toob välja väitluse kõige olulisemad plussid - see laiendab silmaringi ning võimaldab saada palju uusi tuttavaid ja kogemusi.
    Neiu arvates igaüks väitlejaks ei sobi. Küll aga suudab keskpärane väitleja suure töö ja vaevaga oma oskusi lihvida. "Väitlemine teemal, mida üldse ei valda, on teoreetiliselt küll võimalik, kuid reeglina ei tulda sellega väga hästi toime," räägib Elisabeth.
    "Heaks väitlejaks saab ainult suure töö ja vaevaga," ütleb Elisabeth. Omad kogemused on tal varnast võtta - tema esimesed kolm aastat oli kohutavad, kuid huvi asja vastu innustas teda jätkama. Korra elus soovitab neiu kõigil väitlemine ära proovida.
    Rocca al Mare kooli 12. klassi õpilane Liisa Loog avastas enda jaoks väitluse kolm aastat tagasi, kui selts tuli väitlust tutvustama. Demonstratsioonväitlus ei olnud Liisa sõnul kuigi huvitav, sest võhikule on väitlust raske jälgida.
    Olenevalt väitlejast võib väitlemist kõrvutada ka spordiga, kus hasart haarab võimust ning kord saabub igaühele tipphetk. "Mida suurem turniir ja kõvemad vastased, seda suurem on hasart," ütleb neiu.
    Müüt: Väitlus on ebamoraalne, kuna see sunnib inimesi minema vastuollu iseenda arvamusega ja kaitsma igasugu kahtlasi seisukohti.
    Tõde: See arusaam põhineb ilmselt väitlusteemade mittetundmisel: väideldakse ikkagi selliste asjade üle, kus mõlemal poolel leidub häid ja põhjendatud argumente. Loomulikult võib väitleja välja tulla asjaga, mida ta ise ei usu, kuid reeglina ei kõla see väitluses eriti veenvalt ning seetõttu koostatakse kaasused eeskätt mõtetest, mida ka ise usutakse.
    Seega õpetab väitlus just tolerantsust oluliste küsimuste mõlemale poolele heade põhjenduste leidmise läbi. Ja isegi kui väitleja peab kaitsma seisukohta, mida ta üldjoontes ei toeta, tuleb meeles pidada, et väitlus on vaid harjutus, mis on mõeldud osalejate kriitilise mõtlemise ja oma seisukoha selge esitamise arendamiseks.
    Müüt: Väitlus kui protsess on kinni vaid võitmises ning on keskmisele õpilasele väga traumeeriv.
    Tõde: See mulje võib jääda väitlustee alguses, kus väitlejad tõesti kipuvad pigem kaotama. Kuid asi ei ole väitluse erilises võistluslikkuses, vaid lihtsalt õppimisajas, mis väitluse puhul kipub kestma vähemalt aasta ning ka pärast selle aja möödumist ei jää väitleja oma arengus seisma. Ehkki väitluses alati üks pool võidab ja teine kaotab, jõuab enamik väitlejaid umbes kolmandaks väitlusaastaks sinna, kus neil on rohkem võite kui kaotusi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.