Terrorirünnakud muutsid Eesti majanduspilti

Kui eestlased kuulsid viis aastat tagasi, et USAs lendavad lennukid Maailma Kaubanduskeskuse tornidesse, kiirustasid nemadki telerite ette. Vaadates korduspilti langevatest tornidest, oli veel raske selle päeva tähendust mõista. Täna saame öelda, et maailm muutus ka eestlaste jaoks.

Äripäev on ärileht ja seepärast on meie kohus vaadata rünnakute majanduslikku ja poliitilist mõju. Kuid majandus ja poliitika ei ela lahus inimestest. Ehk olulisim on see, et tuhandete süütute ettekavatsetud mõrv muutis inimeste mõttemaailma. Me kõik elame teadmises, et rünnakud võivad korduda. Eelkõige puudutab see ameeriklasi, kuid ka Iraagi missioonil osalev Eesti on olnud kõrgendatud ohuga riikide seas ning terroristid on korraldanud väiksemate inimohvritega rünnakuid ka meile palju lähemal Euroopas.

Rünnakute kohest majanduslikku kahju kandis muidugi USA, eelkõige New York. Manhattan kaotas 30% oma kontoripinnast, 200 000 töökohta kadus või liikus mujale, paljud ettevõtted lõpetasid tegevuse. Ainuüksi otsesed füüsilised purustused läksid erafirmadele maksma 14 miljardit dollarit ning valitsusele 2,2 miljardit dollarit, rääkimata kümnetesse miljarditesse ulatuvatest koristus- ja ülesehituskuludest.

Üsna varsti pärast rünnakuid oli ka selge, millised majandusharud kõige suurema hoobi said: kindlustusfirmad maksid välja ajaloo suurimaid summasid, lennufirmad, hotellid ja turismifirmad kaotasid kliente. Meeletud summad, mis USA ja ka teised riigid suunasid turvalisuse suurendamiseks, läksid kaduma muudele valdkondadele.

Kuid need kõik on lühiajalisemad mõjud, mis Eestit niivõrd otseselt ei puudutanud. See ei tähenda, et me poleks osa muutunud maailmast.

Esiteks osaleb Eesti Iraagi ja Afganistani missioonidel. See on tähendanud meile elude kaotust, kaitsekulutusi, aga ka poolte valikut. Üheks terava servaga kiviks ELi liikmete vahel on suhted USAga. Enne ja vahetult pärast 11. septembrit ei pidanud uued ELi riigid nii kahe suurvõimu vahel laveerima.

Teiseks pikaajaliseks mõjuks on naftahind, mille on osaliselt üles ajanud samuti terrorismivastane võitlus. Iraagis on maailma suuruselt teised naftaväljad, kuid toodang kõvasti alla potentsiaali, sest terroristide sabotaažiaktid takistavad tootmist. Kui Saudi Araabias kaks aastat tagasi naftatööliste elamukompleksi rünnati, tõusid hinnad maailmaturgudel kohe rekordkõrgusse.

Küsimus on ka energeetikajulgeolekus laiemalt. Terroristid on kutsunud üles ründama naftajuhtmeid, mis varustavad mitteislamiriike. Lõhestatud maailmas on nafta muutunud relvaks, millega mittedemokraatlikud riigid - sh Venemaa - saavad meid veelgi tugevamalt enda huvidele allutada. Ja isegi kui see ei puuduta otseselt Eestit, on meie kaubanduspartnereid tabanud langus alati meile kahjulik.

Kolmandaks on terrorismi levik andnud hoobi globaliseerumisele. Maailm on muutunud tundlikumaks kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise suhtes, levib protektsionism. Eesti aga on üks väheseid täielikult tollibarjäärid kaotanud riike.

Ka Eesti kaotab, kui USA ja Euroopa teineteist altkulmu piidlevad, Venemaa nafta eest endale toetust ostab ning maailm taas protektsionismi ja võõravihasse sulgub.

Autor: ÄP