Otsepost saada välja ennelõunal

Triin Raestik 12. september 2006, 00:00

Best-Marketingi juhi Hando Sinisalu kogemused näitavad, et uudiskirja võiks välja saata teisipäeva kuni neljapäeva ennelõunal.

Halb aeg uudiskirja välja saatmiseks on Sinisalu veendumusel tööpäeva teine pool. Ning mida hiljem, seda halvem.

"Pärastlõunati on tihti koosolekud, samuti kiirustavad inimesed tööpäeva lõpus koju. Ka esmaspäeva hommik ei ole hea aeg, sest just nädalavahetustel saabub postkasti palju rämpsposti," soovitas ta.

Otsepostitusega tegeleva ettevõtte, ASi Itella juhi Mait Sooaru sõnul näitab Itella kogemus, et turundussõnum saab suurima tähelepanu, kui seda edastatakse koos igakuiste arvetega.

"Iga kuu esimese kümne päevaga saadetakse umbes 60% kogu kuu arvetest. Umbes sarnaselt jaotuvad ka meie poolt saadetavad turundussõnumid. Nädalapäevade vahel me nii suuri kõikumisi ei tähelda," märkis Sooaru.

Sooaru rõhutas, et väga oluline on turundussõnumite personaliseerimine. Kui saadetakse lihtsalt järjekordne värviline trükis, leiab see kiiresti tee lähimasse prügikasti.

Kui aga saata kiri pöördumisega nimeliselt kliendi poole, võidetakse tähelepanu oluliselt rohkem.

Sarnaselt Sooaruga pidas ka analüütilise turundusega tegeleva Result Marketingi projektijuht Marko Külaots oluliseks, et kiri oleks personaalne.

"Meie praktika ütleb, et hommikul on inimesed aktiivsemad sõnumeid lugema. Reede pärastlõunal on mõtted nädalavahetusel ja kirja ei süveneta," lisas Külaots.

Eesti Posti infotoimetaja Terje Puusepp ütles, et ettevõtted eelistavad reklaami saata kuu alguses 4.-10. kuupäevani, ajastades selle palgapäevadega ühele ajale.

Teine suurem voog on kuu kolmas nädal. Sel ajal aga reklaamid kuhjuvad ja iga üksik reklaam ei pälvi piisavalt tähelepanu.

Kasutamata jäetakse enamasti kuu viimane nädal, kuigi siis saabub vähem reklaame ja tõenäosus reklaamitulvas tähelepanu võita oleks tunduvalt suurem.

"Oleme korduvalt soovitanud reklaami saatjal ajastada oma reklaam hõredamale ajale, kuid Eesti reklaamija usub, et inimene ostab ainult palgapäeval ja sellele järgneval päeval," nentis Puusepp kurvalt.

Traditsiooniline uudistevoog Eestis on meie meediamonitooringu alusel esmaspäeval madal, teisipäeval tõuseb, kolmapäev-neljapäev on nädala tippaeg, reedel langeb voog taas.

Oluline on ka sõnumi päevakavaline ajastus.

Näiteks peab meedia puhul arvestama, et kella 17ks on üldjuhul lehed valmis. See tähendab, et pressiteate peaks välja saatma enne 12 ja ei tasu pahaks panna, kui õhtul saadetud uudis tähelepanu ei saavuta.

Uudistevoog iseloomustab ka inimeste igapäevast töörütmi Eestis. Suhteliselt sama intensiivsusega on inimesed igapäevaste tööde juures ning seda on hea arvestada ka infomaterjalide saatmisel.

Mida meelelahutuslikum on teema, seda enam tuleks suunata see perioodile, kui muu uudistevoog ja töörütm on madalam. Siis on suurem tõenäosus tähelepanu saada ja ka konkurents teiste uudiste näol väiksem.

Arvestades rämpsposti ja viiruste hulka, ei ole reedel pärast tööpäeva lõppu mõtet kirju saata. Suure tõenäosusega 60% kustutab need poolkogemata.

Sama kehtib ka prinditud ja trükitud kirjade kohta.

Pigem tuleb need saata esmaspäeva hommikul, et kiri saaks paberivirnas ülemiseks ja seega võidaks tähelepanu.

Selline on uudistevoog Eestis ning voo kujunemise aluseks on meie ärikultuur ja töörütm.

Hispaanias ja Itaalias näiteks on uudistevoog teistsugune kui Eestis ja parim aeg kliendikirjaks on seal vahetult pärast siestat.

Õhtul kell 20 on inimesed veel kontoris, kuid hommikul ei maksa neid uudistega liigselt koormata.

Kui rääkida kirja väljanägemisest, siis Euroopa on pigem lugeja, USAs tuleb enam visualiseerida.

Uuringute järgi liigub aga kogu maailm kiiruse suunas ja 75% adressaatidest loeb vaid pealkirju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:15
Otsi:

Ava täpsem otsing