Pinged Põhjala elektriturul

Firmad hoiatavad, et elektri hinna kiire tõus sunnib neid investeerimiskavasid ümber vaatama või halvimal juhul tootmist piirkonnast välja viima. Paralleelselt otsitakse uusi tarnijaid, sealhulgas Venemaalt.

Poliitikudki möönavad, et elektriturg toimib kehvalt, ning on saatnud konkurentsiametnikud olukorda kontrollima. Novembriks peaks valmis saama Rootsi valitsuse tellitud uuring hinnakujunduse võimalikust ümberkorraldamisest Nord Pooli elektribörsil.

Maailma suurima paberi- ja kartongitootja Stora Enso juht Rootsis Christer Ågren kirjutas hiljuti ajalehes Dagens Industri, et kontserni elektriarve on pikaajalistest tarnelepingutest hoolimata ajavahemikul 2003-2006 kasvanud 700 miljonit Rootsi krooni. Kui praeguselt hinnatasemelt uusi lepinguid sõlmida, läheks kõigest mõne aastaga paar miljardit krooni võimalikku investeerimisraha elektritootjate kasumiks. Teine paberitootja Rottneros teatas nädalapäevad tagasi, et sulgeb ühe tselluloositehase, sest sellise elektri hinna juures pole Rootsis enam võimalik kasumlikult toota.

Elekter oli Põhjalas pikka suhteliselt odav, soodustades energiamahuka tööstuse arengut. Sel suvel on aga hinnad ühisel Nord Pooli elektribörsil löönud ühe rekordi teise järel - augusti keskpaigas kerkis lühiajaliste lepingute hind korraks isegi 87,20 eurole megavatt-tunnist. Aasta algusest on hinnad Bloombergi andmeil kerkinud ca 70%.

Osaliselt oli selle suve hinnahüppe taga põuane suvi, mis vähendas odavama hüdroenergia tootmist. Probleem on aga laiem - tarbimine on kasvanud, uusi tootmisvõimsusi on vähe juurde ehitatud. Firmad süüdistavad poliitikuid, kes on visad ehituslubasid andma. Juba käivitunud projektid peaksid aga Põhjala elektriturule lähiaastail 50 teravatt-tundi juurde tooma.

Rootsis ja Soomes sunnib kallis elekter suurtööstust alternatiivseid tarnijaid otsima. Üks panus on tehtud Venemaalt Sosnovõi Bori tuumajaama juurest Soome Kotkasse kavandatavale 1000 mW merekaablile. Loataotlus esitati kaks aastat tagasi. Ligi 20 Rootsi suurfirmat lõid läinud aastal ühisfirma BasEl, mis sõlmis Venemaaga 15 aastaks elektrienergia impordi lepingu eeldusel, et kaabel ehitatakse. Hinnanguliselt langetaks see elektribörsil hindu 3-9%. Sarnase ettevõtte ElF OY lõid sel suvel ka Soome firmad ja alustasid samuti Venemaaga eelkõnelusi.

Eile kirjutas Kauppalehti, et Soome tööstus- ja kaubandusministeerium on lubanud loataotluse kohta otsuse teha novembriks.

Rootsi valitsus uurib võimalust jagada Põhjala ühtne elektribörs Nord Pool kaheks eraldi turuks.

Üks oleks baaskoormuse turg, kus kajastuksid vee- ja tuumaenergia madalamad tootmiskulud. Teine oleks tippkoormuse turg, kus hind kujuneb fossiilsete kütuste kasutamisest. "Minu lootus on, et see aitaks elektri hinnatõusu peatada," ütles Rootsi energiaküsimuste eest vastutav minister Mona Sahlin agentuurile Bloomberg.

"Turu vabakslaskmine, mis pidi looma tarbijatele soodsa hinnasurve, andis tulemuseks hoopis elektrifirmade kasvanud kasumid ja turu suurema kontsentreerumise," ütles Sahlin.