Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kalvados, põhjamaa brändi

Elo Odres 13. september 2006, 00:00

Kalvadost võiksid vahelduseks proovida brändisõbrad, sest on ju kalvadoski põhimõtteliselt brändi, mis siis, et viinamarjade asemel õuntest tehtud. Meile siin põhjamaal peaks kalvados olema eriti südamelähedane. Kalvados sündis tänu sellele, et Prantsusmaa põhjapoolseimas maakonnas Normandias on viinamarjade kasvatamiseks liiga külm. See-eest on seal suured õunaaiad ja kuna normandlastelgi oli vaja toidu kõrvale midagi juua, hakati valmistama õuntest siidrit ja hiljem juba kalvadost. Eestiski ei kasva viinamarju, õunapuud on aedades aga lausa lookas. Õunatoitude kõrvale sobib maitse tugevdamiseks võtta just lonksuke kalvadost.

Testgruppi, kes Dilemma jaoks kalvadost degusteerima hakkab, kuuluvad asjatundjatena restorani Bonaparte sommeljeed-mänedžerid Kadri Kroon ja Sirli Kruusmaa ning n-ö häältena rahva seast päästeameti juriidiline nõunik Maili Mark ja Dilemma toimetaja Elo Odres. Restorani Bonaparte hubane keldriruum Tallinna vanalinnas tekitab tunde, nagu asuks vaadid kalvadosega kohe sealsamas kõrvalruumis.

Mekkimiseks on Kadri ja Sirli valinud neli võimalikult erineva maitsega kalvadost. Poodides pakutavat valikut esindavad Boulard Grand Solage ja Busnel VSOP. Boulard ja Busnel on kaks neljast suuremast kalvadosetootjast. Peale nende on Eestis tuntud tootja veel Pere Magloire. Grand Solage ja VSOP näitavad laagerdumise aega: esimene on tammevaadis seisnud kolm kuni viis aastat, VSOP vähemalt neli ja pool aastat.

Kaks pudelit, Pommeau de Normandie ja Pomme Prisonni?re, on Kadri proovimiseks otsinud Bonaparte'i keldrist. Mõlema valmistajaks on Coeur de Lion.

Sirli valab joogid välja ja kohe täidab ruumi hõrk õunalõhn. Kadri, kes on ka Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, räägib, et hea kalvadose valmistamiseks läheb vaja vähemalt kolme tüüpi õunu: mahlaseid-magusaid, hästi hapusid ja siis veel selliseid väikesi mõrusid punne, millistest keegi ei usuks, et neid millekski tarvitada kõlbab. Osa kalvadoste valmistamisel kasutatakse veidi ka pirnisiidrit.

Samamoodi, nagu tohib konjakiks nimetada vaid Prantsusmaa Cognaci maakonnas toodetud brändit, tohib kalvadoseks nimetada vaid Normandia Calvadosi piirkonnas valmistatud õunabrändit. Mujal valmistatud analoogset jooki tuleb nimetada õunabrändiks. Parimad kalvadosed tulevad aga Calvadosi Pays d'Auge piirkonnast.

Esimene jook, mis ka kõige mahlasemalt õunaaroomi levitab, polegi tegelikult kalvados, vaid õunasiidri ja kalvadose segujook.

Pudelisildilt peale kahtlaselt madala kanguse - 17 kraadi - muid vihjeid selle kohta, et tegu polegi kalvadosega, ei leia. "Tuleb lihtsalt teada, mis asi on pommeau," teatab Kadri võidukalt.

Serveerida tuleks seda portveinitaolist jooki jahutatult ja eriti hästi sobiks see meloni, hanemaksapasteedi või õunadesserdi juurde. Sellest saab segada ka huvitavaid kokteile.

Pommeau on neljast proovitud joogist silmatorkavalt kõige tumedam, mis tuleneb tema suurest suhkrusisaldusest. Bonaparte'i õunakoogi kõrvale sobis pommeau neljast joogist kõige paremini, lõi selle maitse lausa särama.

Pomme Prisonni?re tähendab tõlkes vangistatud õuna. Pärast õunapuude õitsemist ja väikeste õunte ilmumist kinnitatakse pudelid võrkkotikestes puu külge, nii et väikesed õunad kasvavad igaüks oma pudeli sees.

Pomme Prisonni?re on neljast joogist selgelt kõige heledama värvusega. Kadri selgitab, et õun tõmbab vedeliku seest värvi enda sisse. "Me oleme siin restoranis tühjadest pudelitest noaotsaga neid õunu välja koukinud - õunamaitset pole üldse, hästi kange alkoholimaitse hoopis," räägib Kadri.

Lõhn on sel kalvadosel erakordselt hõrk, delikaatne ja tagasihoidlik. "Nagu tõeliselt peen daam," võrdleb Maili.

Aga "peene daami" iseloom on hoopis teisest puust, jõuline alkoholimaitse lööb lausa hinge kinni. "Õun toimib nagu käsn, imedes õuna maitse ja lõhna joogist enda sisse. Seetõttu ongi rohkem puhta grappa-laadse alkoholi maitset," selgitab Kadri.

Aroomi ja maitset kõrvale jättes, Pomme Prisonni?re võlu peitub tema vangistatud õunas. See kalvados oleks efektne kingitus külla minnes kaasa võtta. "See jook tuleks kord elus kindlasti ära proovida, kas seda ka edaspidi jooma jäädakse, on juba maitseküsimus," võtab Kadri kokku.

Busneli ja Boulardi kalvadosed peaks meil enamikus poodides saadaval olema. Lõhn on vürtsine, veidi nagu suitsune ja käärinud õuna meenutav. Maitse kohta ütleb Kadri, et tema jaoks on see ehtne jõulukalvados. Seda vürtsika maitse tõttu, kus tooni annavad kardemon ja nelk. Talvel pakutakse

Bonapartes'i külalistele sooja siidrijooki, mida kangestatakse sortsukese kalvadosega, ja sellesse jooki sobiks väga hästi just Busnel.

"See on väga kuiv kalvados, võib-olla eelistaksid seda mehed?" arutleb Kadri.

Värvi poolest on Busnelil ja Boulardil pea võimatu vahet teha. Vaatame oma klaase valge salvräti taustal tükk aega tarkade nägudega erinevusi leidmata. Lõpuks arvab Kadri, et Boulardi värv särab ehk natuke rohkem.

Grand Solage, erinevalt Busneli VSOPist, on vähem aastaid vaadis laagerdunud. See annab tunda nii hinnas kui ka maitses ja seekord mõlemas positiivselt. Maitses on säilinud rohkem õuna ja isegi väike magusanüanss. Õuna jätkub ka järelmaitseks.

Alkoholimaitse pole nii tugev. Kui otsida kalvadosest õuna, siis on see õige valik.

Joogid proovitud, otsustame üksmeelselt kuulutada pommeau' külalisvõistlejaks. Kolme seast valivad Kadri ja Elo lemmikuks viimase proovitu, Boulardi. Maili kõhkleb Boulardi ja Pomme Prisonni?re vahel: "Ma võtaks mõlemad, kummagi eraldi puhuks. Aga kui just peab valima, siis on minu eelistus Pomme Prisonni?re."

Lõpetuseks väike spikker kalvadose-ostjale: kes tahab kalvadost õunamaitse pärast, võtke värskem jook, fine või grand solage. Ühtlasi säästate oma rahakotti. Kes aga vaatavad kalvadost kui üht brändit teiste seas, siis mida rohkem aastaid tammevaadis seisnud, seda vähem õuna ja rohkem puidukarakterist õhetavat brändit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing