Kiire inflatsioon on meile kasulik

Teine kvartal rõõmustas meid rekordilähedase 12protsendilise majanduskasvuga, millega me läksime mööda Lätist ning pretendeerime kiireima II kvartali majanduskasvuga turumajanduslikuks riigiks maailmas. Uudisteagentuuri Bloomberg poolt jälgitava 57 riigi hulgas on eesti selgelt esikohal. Teisel kohal on 11,3 protsendiga Hiina ning kolmandal kohal 11,1 protsendiga Läti, kelle majanduskasv on viimastel kvartalitel olnud meie omast kiirem.

Paratamatult tekib aga küsimus, kas majanduskasv ei ole liiga kiire ja kas ei oleks seda mõistlik lahendada. Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt kritiseeris möödunud nädalal teravalt Eesti Panka, väites, et viimane ei ole majanduse juhtimiseks midagi teinud. Härra Neiveltil on muidugi õigus, aga minu arvates õnneks. Kui Eesti Pangal oleks mingeid reaalseid hoobasid majanduse mõjutamiseks, siis arvan, et enamasti oleksid keskpanga poolt kasutusele võetud meetmed ajaliselt ebaadekvaatsed, st vastavad sammud oleks astutud suure tõenäosusega liiga vara või liiga hilja.

Mulle meenub, et 90ndate lõpus üritas keskpank majandust jahutada, kuid seda hakati tegema alles siis, kui majandus oli juba ise ära jahtunud.

Kuid õnneks on meile appi tulnud kiire inflatsioon, mis on lükanud euro kasutuselevõtu järgnevatele aastatele edasi. Ühisraha viibimine tähendab seda, et rahvusvahelised reitinguagentuurid ei tõtta nii varmalt reitinguid tõstma, nagu seda tehti enne liitumist Euroopa Liiduga. See aga tähendab, et välisinvesteeringute kasv ei ole nii kiire, kui see oleks olnud juhul, kui me oleksime eurole üle läinud juba uuest aastast.

Ka inflatsiooni mõningane kiirenemine eurotsoonis on täna meile pigem kasulik, ehkki üksikisiku tasandil see ilmselt nii ei paista. Inflatsioon eurotsoonis kergitab pikaajaliste laenude baasintressi ehk kuue kuu Euribori, mis iseenesest jahutab üle kuumenema kippuvat kinnisvaraturgu.