Mind aitasid reeglid ja abilised

Karin Pärnpuu 13. september 2006, 00:00

Eneseteostus on mulle juba kooli lõpetamisest saati väga oluline. Pärast arstiteaduskonna lõpetamist avastasin, et peale meditsiini on veel nii palju huvitavat, mida tahaks juurde õppida. Hakkasin töö kõrvalt õppima EBSi ärijuhtimise magistriprogrammis. Magistritöö meditsiini ja äri kokkupuutest ehk tervishoiuturundusest kirjutasin valmis juba esimese lapse kõrvalt.

Karl sai eelmisel augustil seitsmeaastaseks ja läks kooli. Detsembris sündis Maria. Vajadusest pidevalt areneda pole ma kummagi lapse kõrvalt suutnud korralikult aega maha võtta. See ei tähenda, et lapsed mulle vähetähtsad oleks. Laste heaolu pärast aga ei pea oma plaanidest ja ettevõtmistest loobuma. Karli oodates kehtestasin endale mõned reeglid, mis aitasid mul sisemist tasakaalu leida. Reegel nr 1: kui lapsel on mõni tõsine haigus, lõpetan tööl käimise. Reegel nr 2: kui märkan, et laps on minu äraolekust häiritud, lõpetan tööl käimise.

Algul töötasin kodus. Karl oli neljakuune, kui sain tööpakkumise, millest ei tahtnud loobuda ning läksin täistööajaga tööle. Õnneks leidsin tuttava, kes oli nõus last hoidma töökoha vahetus läheduses, nii et sain jätkata ka rinnaga toitmist. Nimelt reegel nr 3 oli mul: laps peab saama rinda vähemalt kuus kuud. Kui Karl oli kaheksakuune, sain juba järgmise tööpakkumise just mind huvitavasse valdkonda ja ametikohale. Tööandja oli kursis, et mul on väike laps. Kuna see teda ei heidutanud, siis ka mind mitte. Tuleb tunnistada, et enamik lähedasi vaatas mind küll pika pilguga.

Lapsega õppisin ära ka kabinetiukse sulgemise punkt kell 16.30. Selle võrra liigutasin hommikul ennast kiiremas rütmis ja kohvipause tegin vähem. Laps oli rahulik, areng normaalne ning kõige tagatipuks ka mina õnnelik. Kuigi raske oli küll, isegi väga. Eriti kui töö, pere ja väikelapse kõrvalt magistritööd kirjutasin. Ega ma ikka paar aastat naljalt pärast "Aktuaalse kaamera" lõppu ärkvel ei jaksanud olla. Sellest ka laste nii pikk vanusevahe.

Võiks ju arvata, et teise lapsega n-ö targem olen ja naudin kodus olemist. Olen küll kodus rohkem ja naudin ka rohkem. Kuigi interneti teel teen ikka ettevõtte seisukohast olulise tähtsusega töid, et kergem naasta oleks. Ja juhin koduses majapidamises väikest juurdeehitust, mida töö kõrvalt keeruline teha oleks. Ja valmistan ette ning pean loenguid tervishoiuturundusest. Ja aitasin vanemal pojal sooritada edukalt katsed nii reaalkooli kui ka muusikakooli. Ja järsku avastasin, et olen taas nii rakkes, et ikka pole aega sõbrannadega lihtsalt lobisemas käia.

Lapse sünni pärast oma karjäärist loobuma ei pea, kui just ise ei taha. Kuigi mingid põhimõtted või reeglid soovitan enda jaoks paika panna, kui palju pere arvel olete nõus aega ohverdama. Loomulikult on lisaks vaja ka mitmeid abilisi, kes vajalikel hetkedel appi saavad tulla, olgu nendeks siis abikaasa, vanemad või lapsehoidjad. Tänan kõiki oma abilisi, kes mind aitasid siis ja aitavad praegu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing