Naised haaravad ohjad

Katri Soe 13. september 2006, 00:00

Tallinna lennujaama vanas peahoones toimunud foorumil osales ligi 90 naist. Ettekannetest selgus, et kui töö ja pereelu ühildamisega tulevad ettevõtlikud naised enam-vähem rahuldavalt toime, siis soolise diskrimineerimise teemat endale tihtipeale isegi ei teadvustata. Rääkimata sellest, et selle osas osataks midagi ette võtta. Naised on kinni iseenda seatud piirangutes, Eesti ühiskond on paljuski veel liiga meestekeskne. Kuid muutusi saavad ja peavad tegema naised ise, niisama ei juhtu midagi.

OÜ Right Head konsultant Anu Tamm tõdes, et paljud naised käivad tööl vaid selleks, et tagada perele piisav sissetulek. Kui aga mehe palgast piisaks laenude-liisingute maksmiseks ja pere normaalseks toimetulekuks, jääks suur osa naisi hea meelega koju või valiks osalise tööajaga töötamise võimaluse. Sellest tulenevalt näeb Tamm palkade tõusus peagi kerkimas uut suurt probleemi Eesti tööjõuturul, kust suur hulk naisi on esimesel võimalusel lahkumas. Eelkõige puudutab see teenindussfääri ja madalamapalgalisi ametikohti, kus praegu tööl enamikus naised - kassapidajad, müüjad, klienditeenindajad.

Haus Galerii omanik ja juhataja Piia Ausman pidas emotsionaalse ettekande sellest, kuidas siduda tööd ja pereelu, ning jõudis tõdemusele, et kõige tähtsam on teadvustada endale võimalikult selgelt oma eesmärgid naise, ema ja ettevõtjana ning leida endas sisemine tasakaal ja rahulolu. Siis on võimalik maksimaalne pühendumine nii tööle kui ka perele.

Psühholoog Voldemar Kolga Eesti Naisuurimuse Teabekeskusest sisendas kuulajaile, kui oluline on rääkida soolisest diskrimineerimisest nii ettevõtetes kui ka ühiskonnas tervikuna. See, kas diskrimineerimisest suudetakse rääkida või mitte, viitab ühiskonna ja organisatsiooni arenguastmele. Rääkimine on võimalik demokraatlikus õhkkonnas, islamiühiskonnas ja nõukogude ühiskonnas diskrimineerimist ei teadvustatud.

Euroopa Parlamendi liikme Marianne Mikko sõnul oleme Eestis sooküsimuses jäänud oma arengult pidama 19. sajandisse. Mehed langetavad otsuseid, kirjutavad alla tähtsatele lepingutele, on esindusfunktsioonis. Naised teevad tagatoas ära musta töö ja on sellega rahul. Mikko sõnul on Eesti häda selles, et hoitakse liigselt kinni vanadest mõttemallidest ja oma aja ära elanud traditsioonidest. Eesti majandusel ja ühiskonnal tervikuna läheks paremini, kui naisi oleks otsustajate seas rohkem.

Tallinna Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Mare Pork tõi näiteid meie mõtlemises kinnistunud stereotüüpidest: kuidas neid ära tunda ja neist vabaneda. Isiklik areng on Porgi sõnul inimestel tihti kinni negatiivses, iseennast kahjustavas stampmõtlemises. Tark oleks aga sellisest mõtlemisest vabaneda ja rõõmustada juba olemasoleva üle. Päeva lõpetuseks kõlasid Porgilt kuldsed sõnad: "Mehed on erakordselt vajalikud, nendega tuleb ikka koos olla!" Publik vastas tunnustava aplausiga ning sellises optimistlikus meeleolus Naistefoorum lõppes.

Naistefoorumil kuulutati välja ka tänavused Naisjuhtide TOPi võitjad. Äriettevõtete arvestuses olid kolm esimest Sirje Aal (AS Henkel Makroflex), Mari Rahumägi (OÜ Quelle) ja Maire Milder (OÜ Baltman). Riigiasutuste esikolmikus olid Külli Pedak (sotsiaalkindlustusamet), Laine Jänes (Tartu linnavalitsus) ja Mari Pedak (kodakondsus- ja migratsiooniamet).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing