Raha toodab võimu, võim omakorda raha

Pärast võimukate meeste - Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani - viimaste aastate poliitiliste mängude pealtnägemist vaevalt Eestis keegi enam usub, et riigi kõrgeim võimukandja on kodanikkond, nagu ütleb põhiseadus. Äripäeva meelest on Savisaar ja Reiljan teinud kõik selleks, et kõrgeim võim Eestis kuulub rahale. Võimu märksõnad on korporatiivsus, sundparteistamine, maksumaksja raha jagamine omadele.

Tänane Äripäev annab ülevaate sellest, kuidas raha toodab võimu ja võim omakorda raha. Artikli tekst on lakooniline, sest fakte, mis poliitika ja äri tihedat läbipõimumist kinnitavad, sai sedavõrd palju, et "ilukirjandusele" ruumi ei jätkunud. Raha- ja võimumängu käigud paistavad sellegipoolest kätte.

Eelmäng. Ettevõtjad kompavad erinevaid erakondi. Kes toetab paari-kolme erakonda, kes spondeerib kõiki suuremaid. Igaks juhuks. Tuleb võimule kes tahes, on rahaseeme külvatud. Pinnas on vastuvõtlik, sest erakonnad omakorda otsivad tikutulega rahaannetajaid, lubades maad ja ilmad kokku: riigiettevõtteid ja -hankeid, kõrgeid kohti avalikus sektoris. Vaja on ka erakonna laiemat kandepinda, sest suuremal erakonnal on paremad šansid võimule tulla, siis ka rikkamaid toetajaid leida. Kus liigub raha, sinna koguneb kiibitsejaid. Sõredad erakondade rahastamise reeglid lubavad hämaraid tehinguid.

Läheb mänguks. Teineteist on leidnud Keskerakond ning Urmas Sõõrumaa, Toomas Annus, Oliver Kruuda, Vjatšeslav Leedo. Enam-vähem samad mehed on koondunud ka Rahvaliidu ümber, lisaks Rein Kilk. Falck saab kureerida parkimise pealinnas, sotsiaalmajade projekti Merko, niisamuti Saviliiva projekti. Kalevi hooned pealinnas rendib Keskerakonna juhitav siseministeerium, Keila-Joa suvilad jõuavad Kruuda kaudu ringiga tagasi valitud seltskonnale, sh Savisaarele.

Kujunevad välja korporatiivsed huvigrupid. Läheb lahti sundparteistamine. Võim jagab maksumaksja raha omadele ja kollaborante jätkub. Riburada liitub "õigete" erakondadega riigiametnikke, maa- ja vallavanemaid. Järgnevad koolijuhid (sest koolimaja tahab uut katust), kunstiinimesi - skulptor Tauno Kangro näiteks, sportlasi - alles äsja andis Keskerakonnale käe jalgpallur Andres Oper jne.

Keskerakonna ja Rahvaliidu valijad on kõrges mängus vaid suurte lubadustega juhtpoliitikute kätele mugavaks lihvitud, tööriistaks. Nende ülesanne on tagada raha- ja võimumängu järjepidevus. Seegi on saavutatud rahaga - kord aastas lisa-Jakobson pensionäridele ja vähemalt Koidula pensionile otsa, kümme Jakobsoni värsketele lapsevanematele jne. Veel üks kinnitus raha ülemvõimule.

Sama ülesannet täidab ka president Arnold Rüütel. Sest tähtis pole ju see, et järgmine president on Rüütel, vaid see, kes presidendi pukki paneb. Rüütel on lihtsalt käepärane mutrike, millega kinnitatakse üks vajalik link Savisaare-Reiljani Eestimaa "okupeerimise" plaanis. Need mehed, kelle teha on riigipea, suudavad kõike - oluline on just, et see teadmine jõuab raha juurde. See tagab tagasivalimiseks ja võimul püsimiseks vajalikud järgmised rahasüstid. Tandemi koalitsioonipartner Reformierakond laseb sel kõigel vaikides sündida.

Autor: ÄP