Soojades toonides Haapsalu

Ilus linn on see Haapsalu. Puhkajad armuvad lausa ära. Siin pole küll nii palju saginat kui Pärnus, ent suvel läheb suvituslinnale omane askeldamine lahti. Kontserte ja teatrietendusi ei jõua ära kuulatagi. Linnapea kurdab ka, et niipea, kui korra linnast välja läheb, jääb kohe millestki ilma.

Baaripidajad vihuvad palehigis tööd teha ja loodavad teenindust ree peale saada. Alati see küll välja ei tule. Õhtuti käib baarides melu, iga suleline ja karvane oma stiili koha leidnud. Üks ühine joon siiski on. Gunnar muidugi. Tema käib neis kõigis…

Vesi on Haapsalus Eesti kõige soojem. Madal laht aitab mereveel sageli 27 kraadini tõusta.

Niisama promeneerida on külalisel ka mõnus. Kuursaalis veini limpsida ja hiljukesi mänguväljakul kiike proovida. Jalgrattaga jõuab igale poole. Võib ka Paraleppa vändata, et paadilaenutusest tunnikeseks paat võtta ja vahepeal end merre kasta. Vanalinna kohalikud elanikud armastavad saunalina ümber tõmmata ja Väikesesse viiki ujuma lipata. Sportlikud vanatädid on tavaline vaatepilt.

Kohalikud elavad oma linnale kaasa. Kui ikka ei meeldi, seatakse kohemaid sammud linnapea kabinetti ja kui lahendus ei tule soovitud suunas ning oodatud kiirusega, siis lehetoimetusse. Kohalik leht Lääne Elu on ka tubli: kui vaja, teeb ka presidendikandidaatidega maakonnalehe jaoks intervjuud ära.

Teet Kallasvee: See, et on diskussioon, et meil tuleb rohkem tööd, et peame rohkem sebima, see on tegelikult hea.

Tõnis Padu: Aga ma saan ka nende murest aru, kes käivad vastu vaidlemas.

Kallasvee: Areng ongi hea. Lapse sünd on ju ka hea. Et sünd tuleb sünnitusvaludega, on paratamatu.

Anu Joost: Võiksime püüda, et Haapsalu oleks ka 20 aasta pärast arhitektuuriliselt huvitavam.

Padu: Ehitamine käib tänapäeval kähku. Meie veneaegne kaubamaja potialumiinium saab juba kevadel parema väljanägemise.

Kallasvee: Keskuses on veelgi arenguid, näiteks nn "tühi auk", mida arendajad praegu täidavad. Kogu keskus on arenemas ja muutumas. Tuleb lihtsalt vaadata, et uus hoone ei oleks keskkonnaga konfliktis.

Padu: Vanasse keskkonda ehitamine ei tähenda tingimata pitsivahtu.

Teet: Jah. Võib ehitada tänapäevases stiilis. Ja kui renoveerida, võib seda teha nii kitši kui ka õuduste toana, aga võib ju teha ka nii, nagu meie teeme.

Padu: Aga planeeringu väga olulised projektid on seotud ka haljastusega, parkide pärjaga, mis hakkab ümbritsema Haapsalut. Haapsalu saab juurde praeguse Promenaadiga võrreldavad pargialad. Ette on valmistatud kolm suurt pargiprojekti.

Kallasvee: Uus planeering tegeleb tõsiselt ka parkimise probleemiga. Ette on nähtud ala ka parkimismajaks, et lahendada kasvavat parkimise probleemi. Tasulist parkimist esialgu ei tule. Oleme selle üks kord juba valusalt läbi teinud.

Joost: Üldplaneeringute tasemel otsitaks ja kaalutakse koos Ridala vallaga uue ümbersõidutee asukohta Rohukülla.

Jah. Valminud uus üldplaneering on praegu kuum teema. Arusaadav ka: aastatepikkuse töö kontsentreeritud väljendus. Tundub, et kohalviibijad on natuke rõõmsadki ootamatu lisakoosoleku üle. Jagamise rõõm. Tõnis Padu näkku piiludes saan aru, et planeeringust võiks me rääkida hommikuni. Uurin siiski, millega Haapsalu inimesed tegelevad.

Padu: Suurim tööstus on Kaablitehas. Sulev ka. Ja Läänemaa Haigla ning Fra Mare. Uksetehas jääb pisut linnast välja, aga on ka oluline tööandja.

Joost: Paljud käivad ka Tallinnas tööl. Sõiduks on lausa autoekipaažid kokku pandud.

Kallasvee: Olen Tallinna vahet käies üks väheseid üksisõitjaid. Mõnes mõttes on see ehk isegi hea. Tööd ehk kasumlikum teha Tallinnas, elada aga on parem siin. Kes ei taha suurlinna tulesid, kel on veel kooliealised lapsed, kes ei taha taksojuht-autojuht-teenijat, kes lapsi, kooli, koju, trenni, muusikakooli sõidutaks, sel on Haapsalus hea elada. Siin saab ka jala igale poole. Järjest rohkem tekib ka töökohti, kus pole vaja iga päev kontoris olla. Haapsalus on hea sellist tööd teha, käia Tallinnas korra-kaks nädalas nõupidamisel.

Üle ega ümber ei saa Haapsalust kui suvituslinnast. Meri on küll madalamaks jäänud, uhked laevad enam Kuursaali kõrval randuda ei saa ja vetikatega tuleb võidelda, ent samaväärseid mereäärseid jalutuskäike ümber linna ei saa nautida üheski teises Eesti suvitusparadiisis.

Padu: Mina ootan, mil sadamad hakkavad tagasi tulema.

Kallasvee: On ju palju Põhjamaade väikelinnu, kus on puusillad, 5-6 paadikest. Sellised väikesed sadamad. See areng on ilmselt veel Haapsalul ees.

Padu: Oleme reserveerinud maid üldplaanis sadamate jaoks, kus oleks võimalik teha nt mõni selline väike paadisild.

Kallasvee: Madala lahe pärast teevad küll vetikad muret. Vee täiskasvamine on probleem. Isegi surfates tuleb vahepeal uime tagant hernest ära võtta.

Padu: Vahel on laevateelgi tunne, justkui lillepeenras sõidaks paadiga.

Kallasvee: Väikest viiki me süvendasime. Seda jõuab hooldada, ta on tilluke, perioodiliselt puhastame ja lõikame pilliroogilu kallastest. Merele selle taktikaga loomulikult vastu ei saa.

Haapsalu vanalinnas on tore jalutada. Nukumajad. Keegi värvib siit, keegi kõpitseb sealt. Siit-sealt kiiskab küll ka mõni vana puitmaja risustav plastikaken silma…

Kallasvee: Uus planeering võtab miljööalasid rohkem kaitse alla, ilmselt peame mõtlema ka mingi toetusprogrammi.

Joost: Ka programm "Värviline Haapsalu" on praegu korrastamist ergutanud. Umbes 50 maja aastas on saanud värvi peale.

Padu: Plastaknad on küll probleem. Majadega, mis on ühe omaniku käes, pole erilist probleemi. Suuremad omaaegsed villad, kus on kolm kuni viis korterit, on aga valulapsed. Inimeste majanduslikud võimalused on erinevad. Kui mina räägin puitaknast, siis argumenteerib omanik, et plastakna tootja annab odavamalt, laseb maksta tüki haaval.

Kallasvee: Need inimesed ei saagi aru, et üldse mingi probleem on, neile tundub probleem hiina keelena. Kui endale aeda ehitasin, tuli Anu Joost poole töö pealt ütlema, et see aed ei passi. Ise ta ei mäletagi ehk. Läksin siis arhitekti juurde ja ütlesin, et ärme jah seda Baieri õlleaeda tee. Siis sain probleemist ise aru. Aga kui aru ei saa, tundub, et lihtsalt kiusatakse.