Eesti Pank: majandus kasvab liiga kiiresti

ÄP 14. september 2006, 00:00

Kasvu hoogustas väga tugev sisenõudlus, mis omakorda tugineb välismaalt rahastatavale laenubuumile ja sissetulekute jõulisele kasvule. Eeldatust kiirem majanduskasv võib aga lähiaastatel järsult aeglustuda, teatas Eesti Pank.

Euroala majanduskasv oli teises kvartalis viimase kuue aasta kiireim (2,4 protsenti). Kuna ka inflatsioon ulatus üle kahe protsendi, andis see Euroopa Keskpangale (EKP) põhjust intressimäära veelgi tõsta. EKP keskne rahapoliitiline intressimäär on nüüd kolm protsenti.

Väga häid tulemusi näitasid Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi, kus teise kvartali SKP aastakasv oli vastavalt 6,6 ja 5,5 protsenti.

Eestis majanduskasvu tempo püsib. Statistikaameti esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv teises kvartalis 12 protsenti. See tähendab, et kasv jätkus endises tempos. Kiire kasv põhines peamiselt tarbimisel ja investeeringutel. Sellele viitavad ehitussektori erakordselt jõuline kasv, väliskaubanduse puudujäägi suurenemine ning jaemüügi kasvunäitajad. Tarbimiskulude kasv võis isegi kiireneda, investeeringud kasvasid ilmselt SKPga samas tempos.

Eesti Pank näeb ka alusinflatsiooni kiirenemise märke. Tarbijahindade aastakasv oli teises kvartalis oodatust kõrgem ning ka juulis 4,5 protsenti. Augusti inflatsioon oli viis protsenti, kuid septembris hinnatõus oodatavasti aeglustub.

Kuigi mootorikütuse osakaal inflatsioonis ei ole vähenenud, täheldas Eesti Pank ka alusinflatsiooni (põhineb tarbijakorvil, mis ei sisalda toitu, alkoholi, tubakatooteid ega kütuseid) kiirenemist.

Kiirenenud hinnakasvu peamiseks põhjuseks olid eluasemekulud (ehitusmaterjalid, üüri- ja remonditeenused), mis kallinesid tavapärasest rohkem. Ka toidukaubad on viimasel ajal kallinenud tavalisest kiiremini (teises kvartalis 3,5 protsenti), järgides euroala üldisi suundumusi.

Investeeringute ja varude osatähtsus püsis hinnanguliselt 32 protsendi tasemel SKP suhtes. Enamjaolt on tegu erasektori investeeringutega, mille rahastamisel kasutatakse aktiivselt välisraha. Enamasti pangalaenuga tehtavad investeeringud ehitusse, kinnisvaraarendusse ja muudesse siseturule orienteeritud harudesse süvendavad Eesti majanduse sõltuvust rahvusvaheliste finantsturgude arengust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing