Endo Viires ühendab militaaroskused ja äri

Indrek Kald 14. september 2006, 00:00

Kuidas ajutisel hotellipinnal tegutsemine ettevõtte tegevust mõjutab?

Tegelikult ei mõjuta, sest tänapäeva ettevõtted liiguvad üha rohkem mobiilsele platvormile. Ka ettevõttes, kus ma enne olin, polnud enamikul müügiinimestel fikseeritud töölauda. Tulid hommikul kontorisse, lugesid e-kirjad läbi ning liikusid edasi. Pole vaja istuda kontoris ja aega surnuks lüüa.

Kindlasti on ajutine pind ebamugav tavaliste tegevuste juures nagu tavakirjade laekumine ja assistendi töö, kuid liikuvaid müügiinimesi see ei häiri. Ma ise teen mõnikord kodus tööd ja tulen kontorisse, kui on vaja inimestega rääkida.

Kui raske oli teil oma kontoripinda leida?

Päris keeruline. Leida oli pindu suurusega 60-70 m2, meie vajasime pinda suuruses 150 m2 ja nende leidmine on väga-väga keeruline. Me oleksime sajaruuduse pinna leidnud nädalatega, kuid 150 oli võimatu. Otsisime seda mitu kuud, vaatasime erinevaid pindu. Mustamäele võib-olla saanuks, kuid kesklinna mitte. Seetõttu otsustasime võtta pind alles ehitatavasse majja ning leppida hotelli kui vahepealse hüppelauaga.

Ciscot esindas varem üks inimene, tegemist on justkui alustava firmaga. Mis on käimalükkamise juures olulisim?

Kindlasti õigete inimeste leidmine. Seejärel pole firma alustamine keeruline. Suurfirmadest rääkides on protsessid ju paigas juba emafirma poolt, need tuleb siin vaid käima panna. Inimesed oleme täna leidnud, aasta jooksul ehitasime välja ka kogu organisatsiooni Baltimaades.

Kuidas on see Cisco tegevust mõjutanud, et laiem avalikkus seda nime eriti ei tunne?

Eks see kindlasti mingil määral mõjutab. Kui tegime Eestis uuringu ja küsitlesime enam kui 300 klienti, siis üle 90% neist oli Ciscoga kokkupuuteid omanud. Minnes tavalisse serveriruumi, siis seal nurgas ikka üks Cisco purk müriseb. Ma ei ütleks, et Cisco teadlikkus on turul väike. Võib-olla on väike teadlikkus Cisco toodete kirjususest. Sellest teavitamine on meie kontori suur ülesanne.

Varem töötasite HPs, kas kasutate siiani nende arvutit?

Kahjuks mitte, igas ettevõttes on paigas standard, milliseid arvuteid kasutatakse ja täna on mul ühe teise tootja arvuti.

Kuidas võrrelda HPd ja Ciscot?

Organisatsioonikultuur ei erine väga palju. On mõned väärtused, mis on ühel firmal ühtemoodi, kuid põhiväärtused on samad. Mõlemad firmad on alustanud suhteliselt samas kohas ja inimeste poolt, kes omavahel palju suhtlesid. Toodete suhtes on HP ja Cisco muidugi kaks eraldi maailma.

Miks Teie juhipost HP Eestis nii lühikeseks jäi, vaid kaks aastat?

Ei jäänud lühikeseks, selle ajaga sai palju ära teha. Viimase nelja aasta jooksul on minuga toimunud palju muutusi, tundsin toona, et on aeg liikuda edasi järgmistele väljakutsetele. Olen inimene, kes võtab riske meelsasti. Cisco oli minu jaoks tundmatu, ma teadsin teda võrguseadmete tasandilt, kuid mul polnud aimugi, mismoodi ta seestpoolt välja näeb. Suheldes tuttavate ja kolleegidega tundus see päris mõistlik väljakutse. Nüüd, viis kuud hiljem olen väga rahul.

Olete töötanud ka eesti IT-firmas Abobase Systems, kus omanik on lähedal. HP-l ja Ciscol on omanik abstraktne ja kaugel. Kuidas see mõjutab firma tööd?

Kindlasti mõjutab. Info vahetamine on väikses organisatsioonis vahetum, ka muudatuste läbiviimine on tunduvalt kiirem. Suures organisatsioonis võib muudatuste elluviimine olla mõnikord võimatu. Protsessid on aastakümnetega välja kujunenud ja tugevasti juurutatud, üritades seal muudatust teha võib lõppetulemus olla väga valulik. Väikeettevõttes on dünaamika hästi mõnus asi.

Küll saab ka suure ettevõtte Eesti esinduses töötades teha väikesi möödapõikeid, kui me ei erine väga palju protsessist ega lähe vastakuti firma kultuuri ja eesmärkidega.

Kas Teil on varasemate IT-firmadest töökohtadega säilinud ka emotsionaalne side?

Me teeme väga lähedast koostööd. Kõikidest eelnevatest on tekkinud ka sõprussuhted, käime tihedalt läbi. Teeme tänapäevani koostööd, et arendada üksteise ärilisi eesmärke. See võrk igal juhul jääb, võrku ei tohi hävitada - see oleks suurim viga.

Kuidas saite militaarhariduse?

Olin kaitsejõudude peastaabis tööl ja mulle anti suurepärane võimalus olla aastajagu Ameerika armees, kus minust koolitati tankirühma ülem. Eesti mastaabis on see natuke overkill, kuid need kogemused on mul olemas. USA armeest saadud oskused on kasutatavad ka tavalises äritegevuses, näiteks inimestega suhtlemise reeglid. Sain sealt ka väikese luurekoolituse, mis aitab inimestega paremini suhelda - nagu psühholoogiaalane algharidus.

Kas saab Teie IT-firmade karjääri põhjal öelda, et olete teinud kaks valeotsust hariduse osas - esmalt Kehtna tehnikum ja hiljem armeekoolitus?

Ükski otsus ei ole kunagi vale, iga otsus annab mingi koolituse, sellest jääb mingi märk. Läksin Kehtna tehnikumi 1984 ehk üle 20 aasta tagasi ning ühes teises riigis, vahepeal on muutunud väga palju asju. Ma ei ütleks, et ükski minu otsus on olnud vale, see on võib-olla olnud riskantne, võib-olla valulik, kuid tagasi vaadates ma ei kahetse ühtegi otsust. Kui alustada uuesti, siis ma teeksin neid asju uuesti. Leidmaks, kas mingi otsus oli vale või mitte tuleb tekitada kaks paralleelset maailma ning siis vaadata, kuidas neil mõlemal läheb. Selliste võimaluste korral oleks meie kõigi tulevik hoopis teistsugune.

Kas kaitsejõudude jaoks olete kadunud?

Iialgi ei ütle ei. Kui ühel hetkel on vaja võtta kapist - kus mul seda küll pole - relv ja minna kodumaad kaitsma, siis ma olen kindlasti olemas. Kunagi alustasin koos lähedaste sõpradega Nõmmel kaitseliidus, kodumaa kaitsmine on meil kõigil südames.

Olen mõelnud, et kui praegu tuleks kutse sõjaväkke minna, siis ma natukeseks ajaks isegi läheks lühikeseks ajaks, et astuda normaalsest tööst välja ja saada sõjaväelist rutiini - see puhastaks meelt. See on väga hea kogemus. Venemaal tehakse siiani stressikoolitust, kus võetakse suured juhid kokku ja pannakse mõne nädala jooksul tegema sõjaväe algõpet. Need on kallid, kuid puhastavad vaimu.

Kuivõrd saab juhtimist õppida?

Juhtimist saab õppida. Eelkõige pead olema inimene ja mõistma teisi inimesi. Juhtimises on palju aspekte, mida peaks jälgima ja kui tuled metsast, siis sa ei oska neid näha. Juhtimisõpikud annavad teatud näpunäiteid, kuidas inimestega suhelda, mis on tähtis ja mida ei tohi teha. Kõik me teeme vigu ja jätkame nende tegemist, ennast ideaalselt välja koolitada on praktiliselt võimatu.

Kas Teie puhul on tõenäoline minna välismaale tööle?

Kindlasti on. Üks põhjus, miks otsustasin Ciscosse tulla, oli see, et sain töötada Eestis. Mul on kasvav pere - väike laps ja üks juurde sündimas - ning pere on minu jaoks kõige tähtsam. Investeerin sinna kogu oma vaba aja, isegi hobide jaoks pole väga aega. Kui perest hakkab rohkem aega üle jääma, siis pole välismaale minek välistatud. Kümne aasta perspektiivis on see võimalik. Muidugi tuleb vaadata ka globaalset olukorda, täna Eesti on turvaline riik.

IT-alast haridust Teil pole?

Spetsiaalharidust on, kuid kõrgharidust ei ole. Viimase kümne aasta jooksul, mis ma olen ITs olnud, olen end pidevalt arendanud. Kaks esimest kuud Ciscos oli minu jaoks nagu piinapink. Igas suurettevõttes kujuneb välja oma släng, ameerika firmas eelkõige lühenditest. Sellest saab üle end koolitades. Parim koolitus on aga projektide tegemine, sest oled sunnitud end siis arendama. Muidugi, kui pind pandaks praegu koodi kirjutama, siis ma ei oskaks. Aga andke mulle aasta ja ma kirjutan selle ära.

Akadeemilisest IT-haridusest Te puudust ei tunne?

Ei, töö käigus on õpitud palju asju. See haridus, mille saab koolist, annab väga hea maailmapildi ja kontaktibaasi. IT-haridus aitab teha stardisammu ja siis tuleb uuesti end arendama hakata. Ega akadeemiline haridus pole kunagi samas sammus sellega, mis turg teeb. Vaadates neid tehnoloogiaid, mis olid kümme aastat tagasi, siis neist enam praktiliselt ei räägita. Uued tulevad peale ega kasuta tihti ka enam varasemaid tehnoloogilisi baase. Vanast rasvast pole eriti kasu, uued asjad tulevad mõnikord liiga kiiresti peale.

Mida soovitaksite noortel õppima minna, mida võiks neil kümne aasta pärast vaja minna?

Vaadates neid inimesi, kes ümber on - kõigepealt tuleks panna algharidusele väga kõva baas, et inimene oleks võimeline edasi õppima. ITs on kindlasti väga tähtsad reaalained, neile baseerubki IT. Tänavu sügisel oli IT Kolledžisse suur tung. Tõsi, natuke alandati vastuvõtutaset, aga võib-olla oli suure soovijate arvu taga ka kõva turundus. Valitseb oht, et 2009. aastal on IT-inimeste puudujääk veelgi suurem kui täna.

Soovitaksin õppida IT arendust - kuidas disainida ja üles ehitada erinevaid infosüsteeme. Infrastruktuur väga palju ajas ei muutu, küll muutub see, mida sinna peale kirjutatakse. Äriteadlikke ja poole jalaga juhte on turul palju, kuid häid spetsialiste ei ole. Nii et spetsialiseeruge, see on kõige tähtsam. Siis pole probleem Eestist või väljamaalt tööd leida.

Kas Teie soovituste seas võiks olla ka sõjaväeline õpe?

Sõjavägi on paljudele kindlasti väga huvitav faas või ka terve elu. Minu jaoks oli kahjuks faas, kuigi ei saa välistada, et muutub ka eluks.

Enne oli juttu Kehtna tehnikumist. Pole välistatud, et 20 aasta pärast elan maal ja künnan põldu. Need teadmised on mul olemas, kuigi vananevad kiiresti. Tänagi tegelen taimekasvatusega, see on üks minu hobidest.

Inimene peab tegema seda, mida teha tahab. Õnn on see, kui sa ei pea tegema seda, mida ei taha. Kui inimene suudab leida ala, mis teda hingepõhjani rahuldab, siis ei ehmata teda ka rutiin selle ümber.

Mis on juhitöös sellist, mida Te teha ei tahaks?

Üks kõige ebameeldivamaid asju juhi töös on otsustada inimese eest asju, millest tead, et see sellele inimesele ei meeldi. Näiteks eemaldada inimene töölt. Teiseks ei tahaks ma hea meelega otsustada olukorras, kus otsuse vastu võtmisel saab üks pool kõvasti haiget. Need on rasked olukorrad, mis Eestis aga tihti esinevad. Tuttavaid ja partnereid on palju, kuid ühel hetkel pead otsustama, kellega koostööd teed. Neid otsuseid tuleb teha, kuid mõlema poole suhtes tuleb jääda üdini ausaks.

Olete suur planeerija või lasete asjadel voolata?

Olen voolav planeerija, mul käib see hooti. Äriarendust ei saa planeerimata teha. Ciscos on planeerimine väga tähtsal kohal. Areneval turul ettevõtet voolavalt arendades lõpetad päris kähku. Äri ma arendan ja planeerin, elu mul suhteliselt palju voolab. Olen pannud tähele, et kui elu planeerima hakkan, tekivad raskused. Hakkan siis tegelema asjadega, mis mulle ei meeldi. Olen spontaanne inimene, kui kuskilt tuleb hea tuul, siis ma tõstan purje üles ja lähen tuulega kaasa. See on seni edukalt toiminud.

Kui palju on Teil tööplaanid ette teada?

Täna ma tean täpselt, mida teen tööl kolme kuu pärast. Kalender on tihedalt täis. Sellest lähtuvalt olen pidanud tegema perele ettekirjutusi, millal kuskile minna. Pole harvad juhud, kui ütlen mind teatrisse kutsuvale naisele, et vaata mu kalendrisse ja leia sealt aeg… Eelmises ettevõttes võtsin mitmeid ajaplaneerimise koolitusi, ilma on väga raske hakkama saada.

Ajaplaneerimine on distsipliini küsimus, hommikul pead teadma, mida päeva jooksul teed. Kui hakkad asju edasi lükkama, siis need kuhjuvad ja ühel hetkel ei suuda sa enam hakkama saada ning laskud stressi. Siis pole ka stressist lahti saamiseks piisavalt aega ning sa murdud. Kirjeldage Cisco motivatsioonipaketti.

Hea töö eest antakse boonuseid, motivatsioonipaketti kuuluvad ka optsioonid. Ma kahjuks ei saa rohkem avaldada, reeglid on Ciscos täpselt paigas. Üks osa meie firmakultuurist on ka börsiga kursis olemine. Sa pead teadma, mis on su eesmärgid, kuidas need saavutada ja kuidas su firma elab. Cisco aktsia on üks neist, mida ma igal hommikul jälgin.

Miks Te oma ettevõtet pole loonud?

See on peast läbi käinud, kuid ma pole üritanud. Mul on mitmeid ideid, mida kavatsen ellu viia, ilmselt oma firma raames. Mitte küll veel 3-5 aasta jooksul. Pole välistatud ka perefirma loomine, mu naine on väga tubli äriinimene, kes suudab hästi äri planeerida, ka konsultatsioone anda.

Kõik sõltub ajast, sellest, kellega sa parajasti koos oled. Ma üksi ei tahaks teha, olen tiimiinimene. Heas keskkonnas teha head asja - alati avatud. Täna Cisco kõrvalt hakata äri üles ajama oleks koormav.

Mis on oma ettevõtte loomise juures olulisem, kas idee või meeskond?

Idee võiks olla esimene samm. Lihtsalt võtta üks punt kokku ja otsustada teha oma firma - teadmata asjast suurt midagi - on tühi mõte. Tuleb leida kandev idee ning inimesed, kes seda jagavad. Kui üks osapool on ITst ja teine tuleb autofirmast ning hakatakse looma õmblusfirmat, siis ei jõua just väga kaugele.

Kes on Teie eeskujud?

Kindlasti mu kasuisa oli üks neist. Temast eetilisemat inimest ma ei tea. Eetika, ausus, lugupidamine teiste inimeste vastu on need, mida olen temalt õppinud. Ja selle pärast olen talle surmani tänulik.

Mis Teid piparde juures võlub?

Ooo, loomulikult nende kuumus! Võlub see, et sa kasvatad praktiliselt mitte millestki väga palju energiat sisaldava pommi. See on nagu lapse kasvatamine. Jaanuaris paned seemne mulda, lambikesega kasvatad seda taime. Võitled kasside, naise ja lastega, kes võib-olla unustavad teda mõnikord kastmast, kui komandeeringus oled jne jne. Kuni ükskord jõulude ajal on ta umbes meetri kõrgune ja näeb ilusam välja kui jõulupuu. Meil pole juba kolm aastat kodus jõulupuud olnud.

Täna on mul 14 erinevat piprasorti. Igaühega on omaette vaev: erinev on kastmine, hooldamine, tolmutamine. Järgmisel aastal hakkan ristama, eks näis, mis sealt välja tuleb.

Millest see hobi alguse sai?

Aastaid tagasi hakkasin sööma teravamaid toite. Kuni ma enam ei leidnud Eestist tuliseid pipraid ning otsisin Ameerikast poe, mis müüs seemneid. Uurisin natuke tausta ja sealt see algas. Need sõbrad, kellega alustasin, täna pipraid ei söö. Neil ei võta enam magu vastu.

Mind võlub piparde juures ka see, et ma pole ammu haige olnud, tervis on korras. Kõhugripid on minust mööda läinud, kui mu pere kodus haige oli. Nemad ei söö üldse pipart ega saa aru miks mina söön. Kasvatamisest saavad küll aru.

Kas selle valdkonnaga võib ka ära elada?

Ei. Esiteks puudub turg, teiseks pole ilmastikutingimused head ning seetõttu on vaja suuri investeeringuid. Pead looma infrastruktuuri, mille ülevalhoidmine on päris kulukas. Lõpuks ei elata saagi rohkus sind ära. Las piparde kasvatamine jääb hobiks. Pigem hakkan kunagi lihtsalt talunikuks, kui seda võimaldab poliitiline ja ökoloogiline olukord.

Armee, IT, kunagi võib-olla ka põllumajandus - kas olete riskialdis?

Ühel hetkel tuleb su ette harutee, kus on võimalus otsustada. Võid jätta ka otsustamata ja minna tagasi. Aga kui on võimalus otsustada ja see tundub ahvatlev, otsusta. Olen mõne otsuse pärast nädalaid mõelnud.

Ebaõnnestumine pole tegelikult ebaõnnestumine, sa tead nüüd, mida teha ei tohi ja mida sa ei oska. Siis sa õpid selle asja ära ning oskadki. Ebaõnnestumist ei tohi kunagi karta, see on hea kogemus.

Mis on Teil olnud suurim ebaõnnestumine?

Ebaõnnestumine võib olla ka see, kui mootorrattaga külili käid ja pärast dollareid nutad. Järgmine kord valid õige kiiruse. Ebaõnnestumisi pole mul tegelikult olnud. Sel hetkel, kui sa ebaõnnestud, sa arvad, et see oli ebaõnnestumine. Täna ma vaatan tagasi ja ütlen, et need ei olnud ebaõnnestumised.

Õnnestumised on need samad hüpped ehk kui hüppad armeest ITsse, siis suurfirmasse. Üks suuremaid hüppeid oli minek Abobase'ist HPsse ülebaltikumilise töö peale, sest rahvusvaheline suhtlemine oli mulle siis tundmatu. Paremat kogemust polegi olnud, isegi USA armeekoolitus jääb varju. Töötad koos lätlaste-leedulastega, leiad sealt sõpru - ma isegi üllatusin, kui hästi hakkama sain. Üks endine kolleeg on täna jälle kolleeg Ciscos.

Hoolimata aastatepikkusest IT-tööst pole Te ITga laulatatud?

Eks see on kõigi asjadega nii, ka pereeluga. Oled otsustanud ühe inimesega koos olla, käid temaga pika tee maha, kuid kui see ei paku kummalegi enam midagi, siis on aeg võib-olla lahkuda. Sama on ka ITga, kümme aastat olen olnud, viis aastat olen endale lubanud seda edasi teha. Eks siis näis, kas on mõistlik ITga edasi tegeleda.

Tingliku põllumehena tulevikus jääte ikka IT-huviliseks?

Jah, IT jääb paratamatult meie elu osaks. IT on meie elu väga palju lihtsustanud, võib-olla liigagi palju. Selle üle peaks inimesed järgi mõtlema, et oma elu liiga palju lihtsamaks tehes muutud saamatuks. Mõnikord tuleb näha vaeva ja teha mõni töö ka teistmoodi ära. Olen isegi olnud olukorras, kus pole kas elektrit või ühendust normaalsete IT-teenustega ning siis oled püsti hädas, et mis nüüd saab. Aga ei saagi midagi, siis tuleb teha teisi asju samal ajal.

Aastaid tagasi pidin politseile seletuskirja kirjutama, kuigi ma polnud süüdi. Oled väheke stressis ja tükk aega kirjutanud ainult arvutiga, käsitsi seletuskirja kirjutamine oli omaette väljakutse. Ma kardan, et IT mingil kujul taandarendab inimest, selle üle tuleks mõelda.

Meie koostöö Endo Viiresega algas Abobase Systemsis, kus tema tegeles müügiga. Endol olid väga head kliendikontaktid ja väga hea suhtumine töösse. Abobase'i ajal müüs ta peamiselt Hewlett-Packardi tooteid ettevõtetele: servereid, tööjaamu. Tema müügitegevus oli väga hea.

Militaartaust annab Endole enesekindlust. Kontoris sõjaväeline koolitus välja ei paistnud, militaarharjutustega ei tegelenud...

Teeme koostööd ka täna, Cisco on Hewlett-Packardi partner ning Hewlett-Packard müüb Cisco tooteid. Ärikontakt on meil väga tihe.

Endo on lõbus ja enesekindel inimene, samuti väga elurõõmus. Ta teab, mida ta tahab.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing