Tippjuhtide läbikäiguhoov

"Lennundus on selline valdkond, et kui inimene siseneb sellesse, siis on kaks varianti: ta kas jääb sinna väga pikkadeks aastateks või liigub edasi, lennunduses ei ole vahepealset varianti," lausus Relve.

Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults ütles, et lahkumise ettepanek tuli Relvelt ja nõukogu austab tema soovi. Pikemalt sel teemal peatuda ei pea vajalikuks, sest ettevõte peab tegelema tänase ja homsega, mitte eilsega, lisas ta.

2005. aasta algas Eesti rahvusliku lennukompanii peakontoris murelikult - ootamatult sai sule sappa juhatuse esimees Erki Urva. Mõni kuu hiljem lahkusid juhatuse liige Leela Lilleorg ja turundusjuht Marina Jõgi ning sel kevadel juhatuse liige Michael Olsen.

Pärast Urva lahkumist rääkisid omanike (SAS Group 49%, Eesti riik 34% ja investeerimispank Cresco 17%) esindajad, et asutakse otsima uut ja võimekat juhti ja et pensionipõlve juurest lennufirma juhi toolile toodud taanlane Børge Thornbech peab presidendi ametit vaid ajutiselt.

"Kõrge vanuse rõhutamise asemel tuleks vaadata, mis üks või teine oma ajaloos teinud ja saavutanud on. Mõned räägivad palju endast, kuid tulemust toota ei suuda," ütles Schults eile. Tema sõnul on lennundus nõudlikum kui paljud muud valdkonnad.

"Ma ise ei usu, et on olemas n-ö professionaalsed juhid, kes eile tegid panka või transiiti ning täna on valmis lennufirma juhid. Estonian Airi juhiks ilma lennundustööstuses käe valgeks saamiseta ei saa," rääkis Schults, kelle sõnul on juba asutud otsima Relve asemele uut kommertsala juhti ja juhatuse liiget.

Estonian Airi kolmeliikmelise juhatuse töötasu kokku on aastas 5 miljonit krooni. Juhatuse liikmete lepingute lõpetamise hüvitisteks on ette nähtud kokku 3 miljonit krooni. Kui suur täpselt iga juhatuse liikme lahkumishüvitis on, pole teada. Näiteks 2005. aastal maksti hüvitisi kokku 1,5 miljonit krooni, siis lahkusid Erki Urva ja Leela Lilleorg.

Kas Estonian Airis toimub mingisugune käärimine, ei soostunud praegu Linxtelecom Estonia OÜ tegevjuhina töötav Urva rääkima.

Juba pikka aega on spekuleeritud, et Estonian Air võidakse üldse ära kaotada või liita teise SASi gruppi kuuluva Balti lennufirmaga airBaltic. Urva sõnul on selgelt näha, kuidas üks ettevõte (airBaltic - toim.) muudkui areneb, laieneb, võtab juurde lennukeid, toodab kahjumit ja ikka saab edasi minna. Samal ajal teine ettevõte (Estonian Air - toim.) pigem tõmbab liinivõrku kokku, konsolideerib tegevust, aga toodab kasumit.

Tundub, et SASi grupis on rollid ära jaotatud - airBalticult ootab kontsern jõulist laienemist, Estonian Airilt kasumit. Näiteks, kuigi Estonian Airi turuosa langes tunamulluselt 55 protsendilt 46 protsendile, kasvas ettevõtte kasum 27,3 miljonilt 65,9 miljonile kroonile. See ei ole aga rahuldanud SASi, kes heidab oma poolaastatulemuste esitlemisel Estonian Airile ette kasumi kahanemist.

Schultsi sõnul jagub Estonian Airile kaotusi ja võite. "Meil läheb paremini kui tööstusel keskmiselt. Kuid muidugi pole see "keskmisest parem" tulemus piisav omanikele ja klient pole vist kunagi lõpuni rahul," lisas Schults.

Mart Relve sõnul otsustas ta ise ametist lahkuda ja omanikud survet ei avaldanud.

Ma ei oska sellele konkreetselt vastata, kõik saavad aru, et sellised otsused ei sünni näpunipsust, et see võtab natuke aega. Lõplik otsus sündis koos nõukogu esimehe Olev Schultsiga, kellega me mitmeid kordi nõu ja aru pidasime.

Jah, seda on vale eeldada.

Jah, loomulikult.

Sellest on kindlasti ebakorrektne praegu rääkida, ma olen ikkagi kuni 16. oktoobrini veel Estonian Airi asepresident.

Minu ametinimetus oli, või on, kommertsala asepresident. See tähendab kogu müügi- ja turundustegevust väga laias mõistes. Ma usun, et me oleme siin viimasel ajal suhteliselt palju ka korda saatnud. Me ei häbene küll.

Sellel aastal on meie turuosa Tallinna lennujaamas kasvanud, easyJetilt oleme nii reisijaid kui ka turuosa ära võtnud, Eesti inimesed on rahul sellega, et Estonian Air on lisanud oma sihtkohtade hulka Dubrovniku, Barcelona ja Simferopoli.

16. oktoobril, kui mu mälu mind ei peta, saab umbes aasta ja neli kuud.

Jah, aga nagu ütlesin, lennunduses ongi kaks varianti.

Ma arvan, et seda peavad küll hindama teised, aga vähemalt need asjad, mis ma ette lugesin, nende üle olen ma uhke küll.

Suurärimees Urmas Sõõrumaa ütles, et tal on hea tunne lennata eestlaste juhitud lennukitega, aga samas on tal ka üht-teist ebameeldivat meenutada.

"Näiteks Estonian Airi e-pilet, see ei ühti teiste firmade süsteemidega. Tulin Hispaaniast, tegin seal e-piletile check-in'i ära, aga Stockholmis lennukile lasta ei tahetud, nõuti pileti kontsu. Aga e-piletil polegi ju kontsu, selgitasin. Siis hakati arvutist vaatama, aga ei saadud Estonian Airi süsteemiga ühendust. No ja mina istun seal kui viimane tola," rääkis Sõõrumaa.

"Ükskord hakkasin Euroopasse lendama, aga sain vahepeal teada, et minu tagasilend on maha võetud. Hakkasin muretsema, aga reisikorraldajalt sain teada, et lend pandi tagasi. Üllatus oli see, et kui lend maha võeti, siis võeti mind ka lennult maha, aga kui lend jälle üles pandi, siis oli minu enda mure, kuidas ma end uuesti sellele lennule panna saan. Lõpuks helistasin Mart Relvele ja rääkisime pikalt teenindusest. Asi lõppes sellega, et sain pardakaardi kätte, aga kohta mulle ei leitud. Ja lõpuks - minu töömehed, kellele osteti pilet päev enne lendu, istusid tavalise piletiga äriklassis, mina istusin äriklassi piletiga tagareas peldiku kõrval. Neil ikka infosüsteemid ei jookse kokku."

Küsimusele, mida arvata juttudest, et SAS tahab airBalticu ja Estonian Airi liita, vastas Sõõrumaa: "Aga mis te ise teeksite, kui teil oleks 300 kilomeetri raadiuses kaks samasugust firmat? Ikka paneks kokku," sõnas ta.