Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ühe klõpsuga 30 000 kontole

Silvia Kruusmaa 14. september 2006, 00:00

SEB Eesti Ühispanga klient, kes soovis jääda anonüümseks, rääkis oma loo. Naisterahvas märkas möödunud nädalal oma postkastis arvelduslaenu pakkumist. "Kui ma uurisin tingimusi, avanes PDF-formaadis lepingu vorm, kust ei olnud enam võimalik väljuda," rääkis ta. "Ainus võimalus oli edasi minna."

Selleks küsiti täiendavat koodi. Koodi naine ei sisestanud, kuid dokumendist väljumiseks vajutas ta lepingu kinnitusele. Kohe tuli kontole 27 000 krooni. Samas Ühispank väidab, et lepingu kinnitamiseks on vaja nii koode kui ka kinnitust.

Kuna klient ei soovinud seda lepingut sõlmida, helistas ta Ühispanga klienditeenindusse. Sealt öeldi, et isiku identifitseerimiseks ja lepingu lõpetamiseks peaks ta tulema pangakontorisse. Naisterahvas saatis panka lepingu lõpetamiseks e-kirja. "Sealt vastati, et arvelduslaenu limiidi vähendamiseks pean ise valima välja endale sobiva kontori ja siiski ise kohale tulema," jutustas naine.

Ühispanga klient, kellele 27 000 krooni üle kanti, ei kavatse pangakontorisse minna lepingut lõpetama. "Ma olen mõistusega inimene ju. Ma lihtsalt ei kavatse seda summat kasutada, mis mul pangakontol vabade vahenditena olemas on."

Klient imestas, et kui isegi krediitkaardi puhul tuleb panka tulla, et leping lõplikult ära kinnitada, siis selle teenuse puhul kannab pank väga kergelt summa üle.

SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas selgitas, arvelduslaen on mõeldud ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katmiseks. Laenu intress on tavaliselt 17%. Eriti populaarne on laenu võtmine just interneti teel, kus kliendil on lihtne leping pangale saata.

Messimas möönis, et laenu lihtsusega võib kaasneda ka riske. Tema sõnul päris kogemata sellist lepingu sõlmida siiski ei saa ning lepingu sõlmimisel on kindlasti vaja sisestada pangakoodid ja kinnitada leping.

Teisedki Eesti suuremad pangad pakuvad arvelduskrediiti ja ka Hansapangas saab lepingu sõlmida interneti teel.

Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Herman ütles, et interneti teel pakutakse sellist toodet siiski vaid lojaalsetele klientidele. Hermani sõnul on tegemist populaarse laenutootega. Ta ei näe otsest ohtu selles, et inimesed saavad lepingu sõlmida otse internetis, sest tegemist on väikeste summadega.

Nordea ja Sampo Pank interneti teel arvelduskrediiti ei paku. Sampo Panga krediiditoodete osakonna juhataja Arvi Lipu arvates on loomulik, et asutused püüavad oma paberimajandust vähendada. Samas peab laenu andmisega kaasas käima kindlasti ka kliendianalüüs. "Pangale on oluline, et väljalaenatud raha ka tagasi makstakse," põhjendas Lipp.

Nordea jaepanganduse juht Toivo Annus märkis, et võimalus sõlmida internetis arvelduskrediidi leping ja raha kohe arvele saada on kindlasti väga progressiivne, samas ka riskantne.

"Klõps-klõps kodus vajutada ja kohe raha arvele saada ei ole kasulik just kliendile endale," ütles Annus. "Kodus laenulepingut sõlmides on kerge emotsioonidele voli anda. On oluline, et laenukonsultant seletab kliendile ka laenuga kaasnevad riskid ära. Selline otsus peaks olema läbi mõeldud, seda enam, et arvelduskrediidi intress on küllaltki kõrge."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing