Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF manitseb eelarvet kärpima
"Võimalik, et ka laenukasvu tuleks piirata," kirjutab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) eile avaldatud maailmamajanduse ülevaates "World Economic Outlook".
Peamised Balti riikide kiire arengu jätkumise riskid on IMFi järgi sisenõudlusest ja laenubuumist kannustatud inflatsioon ning suur sõltuvus välisrahast, millega kogu Ida-Euroopa on järjest tundlikum maailma finantsturgudel toimuva suhtes. Parim rohi oleks intresside tõus, kui aga rahapoliitika ei võimalda, siis eelarvekokkuhoid, märgib IMF.
Ida-Euroopa kiireimat kasvu prognoosib fond nii sel kui ka tuleval aastal Lätile. Kogu regiooni kasvuprognoosi tõstis fond tänavu 5,4 protsendile ja tuleval aastal 5 protsendile. Kasv on kaks korda kiirem kui nn vana Euroopa riikides, kus see on fondi kevadise prognoosiga võrreldes samuti oodatust kiirem olnud.
IMFi ülevaate järgi on maailmamajandus tervikuna praegu viimase kolmekümne aasta jõudsaimas kasvutsüklis, selle aasta prognoosi tõstis fond 5,1 protsendile.
Samas hoiatab IMF, et kevadega võrreldes on ka riskid suuremad. "Tugevat põhistsenaariumi ümbritseb rohkem riske kui tavaliselt," ütles raportit esitlenud IMFi peaökonomist Raghuram Rajan Singapuris, kus pühapäeval algab Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolek.
Peamine mure on inflatsioon, mis sunnib nii USA kui ka Euroopa Keskpanka laenuintresside tõstmist jätkama. Seejuures võib USA Föderaalreserv sattuda dilemma ette, kus inflatsioon kiireneb, samal ajal kui majanduskasv aeglustub. "Miljoni dollari küsimus on, kas majanduskasvu aeglustumisest piisab inflatsiooni ohjeldamiseks või tuleb intresside tõstmist jätkata," ütles Rajan. Kogu maailmamajanduses võib kasv järsult pidurduda - IMFi musta stsenaariumi järgi 3,25 protsendile.
Ka Euroopa Keskpangal tuleks laenuintresside tõstmisel "mõõdukaks" jääda, märgib IMF.
Teine suurem risk on nafta hinna uus järsk tõus. Fond rehkendab tuleval aastal nafta hinnaks vähemalt 75,5 dollarit barrel, mis on 20% kõrgem kui kevadises prognoosis.
Kolmas riskitegur on USA kinnisvaraturg, mis liiga järsu pidurdamise korral võib arvatust kiiremini kärpida USA majanduskasvu.
IMFi juht Rodrigo de Rato nimetas läinud nädalal tõsise ohutegurina veel kiivas maailmakaubandust, kus ühel pool on USA rekordiline kaubandusdefitsiit ja teisel pool eelkõige Hiina suured ülejäägid. Et neid pingeid pikkamööda maandada, peaks Hiina laskma oma valuutal tugevneda ning ergutama kodumaist tarbimist. Euroopa ja Jaapan peaksid aga häid aegu kasutama majandusreformide kiirendamiseks.