Järgmine eelarve täidab edasilükatud soovid

On probleeme, mis kaks aastat on lahendamata ja mis lõpuks saavad lahenduse. Töötu abiraha tõus, saatkondade ehitamine.

Teil on vale termin - meil on tulude kasvu prognoos, mitte eelarve kasv. Loomulikult ei saa igal aastal ministeeriumide eelarved kasvada 20-30%, tuleb valmis olla, et kasv on null, ja 1999 oli negatiivne kasv.

Esimese hooga olid ministeeriumide soovid kordades suuremad, näiteks õpetajatele taheti 20protsendist palgatõusu, tuleb 15protsendine. Prioriteet palgatõusul on aga jah päästetöötajad, politseinikud, maksu- ja tolliametnikud. Nende palka oli vaja korrigeerida riigi keskmise palgaga võrreldes.

Üks põhjus, miks kõigi ministeeriumide palgasoovidega ei saanud arvestada, oligi see, et ei saa õigeks pidada, et avalik sektor hakkab dikteerima palgakasvu.

Paljud investeeringud said paika juba kevadel, aga siingi olid muidugi soovid suuremad. Prioriteet on kutseharidus, sel aastal investeeritakse sinna 1 mld krooni, järgmisel aastal 1,2 mld krooni.

Ma ei otsiks sellist suurt seost või poliitilist tagamaad. Iga eelarve kannab poliitilisi eesmärke, täidab valitsusliidu lubadusi.

Selle esimene makse 180 miljonit krooni on juba selle aasta eelarves, järgmisel aastal tuleb järgmine, summa hetkel ei meenu.

Teame kõiki plaane detailideni. Ma ei teeks sellist üldistust. Näiteks sotsiaalministeeriumi sellised projektid on suures osas rahastatud ELi eelarvest. "Eesti toidu" osas loodan, et põllumajandusministeerium oskab ka Teile selgeks teha, kui vajalik see projekt on.

Kust Te seda võtate, me teeme hoopis ülejäägiga eelarve esimest korda! Eelarve koostamisel on vaidlusi palju, isegi 100 000 krooni ja väiksemate summade üle.

Eile valitsuses heaks kiidetud järgmise aasta eelarvest jätkub raha nii Eesti välissaatkondade vuntsimiseks kui ka Eesti oma jäälõhkuja ehituse alustamiseks.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles eile valitsuse pressikonverentsil järgmise aasta eelarvet tutvustades, et see on väga hea eelarve. Esimest korda on eelarve prognoositud ülejäägiga. "Rikume tava ja planeerimegi kulusid väiksemas mahus kui tulusid."

Absoluutarvuliselt suureneb ministeeriumidest kõige enam võrreldes tänase eelarvega sotsiaalministeeriumi eelarve (kasv 4,3 mld krooni).

Vähem kasvavad välisministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi eelarved, viimasel vaid kümnendiku võrra. Keskkonnaminister Villu Reiljan aga sõnas valitsuse pressikonverentsil, et kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus on rahandusministeeriumi haldusalas, tundubki, et keskkonnaministeeriumi eelarve ei kasva kuigi vihaselt.

Üks suuremaid ehitusprojekte järgmise aasta riigieelarvest on Viru vangla, mille ehitamine maksab 1,2 miljardit krooni.

Saatkondi ehitab riik järgmisel aastal rohkem kui kunagi varem: kui tänini on aastas välissaatkondadele kulunud 20-30 miljonit krooni, siis järgmisel aastal planeeritakse investeerida ainuüksi Kopenhaageni saatkonnahoonesse 20 miljonit krooni, lisaks veel Moskva saatkonnahoonesse 7,5 ja Pariisi saatkonnahoonesse 9,4 miljonit krooni.

Palk tõuseb politseinikel, päästetöötajatel, piirivalvuritel, vangivalvuritel keskmiselt kolmandiku võrra ning õpetajatel 15 protsendi võrra. Põllumehed saavad otsetoetusi pea poole rohkem kui tänavu.

Algab ka Eesti oma jäälõhkuja ehitus, mis läheb maksma 1,1 miljardit krooni.