Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järgmine eelarve täidab edasilükatud soovid

Kadi Heinsalu 15. september 2006, 00:00

Järgmise aasta eelarve kasvatab väga paljudes valdkondades kulude mahtu kolmandiku võrra. Kuidas seda põhjendada?

On probleeme, mis kaks aastat on lahendamata ja mis lõpuks saavad lahenduse. Töötu abiraha tõus, saatkondade ehitamine.

Kuidas tagada näiteks ametnike palga tase siis, kui eelarve nii palju enam ei kasva?

Teil on vale termin - meil on tulude kasvu prognoos, mitte eelarve kasv. Loomulikult ei saa igal aastal ministeeriumide eelarved kasvada 20-30%, tuleb valmis olla, et kasv on null, ja 1999 oli negatiivne kasv.

Kas kõik ministeeriumid said tulevaks aastaks sellise palga, nagu soovisid?

Esimese hooga olid ministeeriumide soovid kordades suuremad, näiteks õpetajatele taheti 20protsendist palgatõusu, tuleb 15protsendine. Prioriteet palgatõusul on aga jah päästetöötajad, politseinikud, maksu- ja tolliametnikud. Nende palka oli vaja korrigeerida riigi keskmise palgaga võrreldes.

Samas avaliku sektori palk ongi üheks keskmise palga tõusu mootoriks, olles finantssektori järel teisel kohal?

Üks põhjus, miks kõigi ministeeriumide palgasoovidega ei saanud arvestada, oligi see, et ei saa õigeks pidada, et avalik sektor hakkab dikteerima palgakasvu.

Kuidas on investeeringutega?

Paljud investeeringud said paika juba kevadel, aga siingi olid muidugi soovid suuremad. Prioriteet on kutseharidus, sel aastal investeeritakse sinna 1 mld krooni, järgmisel aastal 1,2 mld krooni.

Järgmine aasta on ju valimiste aasta, seega oli hea eelarves seda arvestada?

Ma ei otsiks sellist suurt seost või poliitilist tagamaad. Iga eelarve kannab poliitilisi eesmärke, täidab valitsusliidu lubadusi.

Suhkrutrahv on samuti järgmisse eelarvesse plaanitud?

Selle esimene makse 180 miljonit krooni on juba selle aasta eelarves, järgmisel aastal tuleb järgmine, summa hetkel ei meenu.

Kui palju kohtab 2007. aasta eelarves "Eesti toidu" kampaania taolisi projekte või raha noorte suitsetamisest võõrutamise projektile?

Teame kõiki plaane detailideni. Ma ei teeks sellist üldistust. Näiteks sotsiaalministeeriumi sellised projektid on suures osas rahastatud ELi eelarvest. "Eesti toidu" osas loodan, et põllumajandusministeerium oskab ka Teile selgeks teha, kui vajalik see projekt on.

Nii et 2007. aasta eelarve ei ole laristamise eelarve?

Kust Te seda võtate, me teeme hoopis ülejäägiga eelarve esimest korda! Eelarve koostamisel on vaidlusi palju, isegi 100 000 krooni ja väiksemate summade üle.

Eile valitsuses heaks kiidetud järgmise aasta eelarvest jätkub raha nii Eesti välissaatkondade vuntsimiseks kui ka Eesti oma jäälõhkuja ehituse alustamiseks.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles eile valitsuse pressikonverentsil järgmise aasta eelarvet tutvustades, et see on väga hea eelarve. Esimest korda on eelarve prognoositud ülejäägiga. "Rikume tava ja planeerimegi kulusid väiksemas mahus kui tulusid."

Absoluutarvuliselt suureneb ministeeriumidest kõige enam võrreldes tänase eelarvega sotsiaalministeeriumi eelarve (kasv 4,3 mld krooni).

Vähem kasvavad välisministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi eelarved, viimasel vaid kümnendiku võrra. Keskkonnaminister Villu Reiljan aga sõnas valitsuse pressikonverentsil, et kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus on rahandusministeeriumi haldusalas, tundubki, et keskkonnaministeeriumi eelarve ei kasva kuigi vihaselt.

Üks suuremaid ehitusprojekte järgmise aasta riigieelarvest on Viru vangla, mille ehitamine maksab 1,2 miljardit krooni.

Saatkondi ehitab riik järgmisel aastal rohkem kui kunagi varem: kui tänini on aastas välissaatkondadele kulunud 20-30 miljonit krooni, siis järgmisel aastal planeeritakse investeerida ainuüksi Kopenhaageni saatkonnahoonesse 20 miljonit krooni, lisaks veel Moskva saatkonnahoonesse 7,5 ja Pariisi saatkonnahoonesse 9,4 miljonit krooni.

Palk tõuseb politseinikel, päästetöötajatel, piirivalvuritel, vangivalvuritel keskmiselt kolmandiku võrra ning õpetajatel 15 protsendi võrra. Põllumehed saavad otsetoetusi pea poole rohkem kui tänavu.

Algab ka Eesti oma jäälõhkuja ehitus, mis läheb maksma 1,1 miljardit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:16
Otsi:

Ava täpsem otsing