Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Martin Hanson
- 14. september 2006 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Raudtee tagasiost sai heakskiidu
Hilistalvel, kui müük jutuks tuli, spekuleeriti isegi 3 miljardi kroonise tagasiostusummaga. 2001. aastal ostis BRS riigilt 66protsendilise osaluse 1,14 miljardi krooni eest, kuid nüüd tagasimüügiga teenitav summa jaguneks paljude omanike vahel. BRSi omanikud on eri firmade kaudu Jüri Käo, Guido Sammelselg, Andres Järving, Enn Kunila, Indrek Vanaselja pärijad, Sven Mansberg, Indrek Prants, Armin Kõomägi, Guido Kundla, Martin ja Kersti Petjärv.BRSi esindajaid Jüri Käod ega Guido Sammelselga eile kommentaaride saamiseks tabada ei õnnestunud.Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et valitsus tahab enamusaktsiate erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetada.Riigi nimel viib läbirääkimised BRSiga lõpule majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. BRSi nimel räägib riigiga läbi investeerimispank Suprema.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles, et valitsus lähtus otsuse tegemisel Suprema tehtud pakkumistest. Ta lubas, et läbirääkimise tulemused kantakse kabinetis ette kuu aja pärast."Oleme seisukohal, et Suprema tehtud pakkumine on arvestatav, ja loodame läbirääkimiste head kulgu," kommenteeris Savisaar.Ministrid ei nõustunud avaldama Suprema küsitavat hinda, kuna see võib mõjutada läbirääkimiste kulgu. Äripäevale teadaolevalt kavatseb valitsus lisaeelarves eraldada Eesti Raudtee ostmiseks kuni 2,5 miljardit krooni, ehk hinna, mille BRS riigilt kevadel küsis.Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et riigil on lisaeelarvelisi vahendeid 5,5 miljardit krooni, millest on hetkel näha kulu 2,4 miljardi krooni väärtuses."See teeb siis vabadeks vahenditeks 3,1 miljardit, mis tähendab, et riigil on ressursse Eesti Raudtee aktsiad tagasi osta, kuid mis ei tähenda, et summa ongi see ülejääk," sõnas Künnapas.BRSi nõustava Suprema partner Priit Koit ütles eile, et ta ei taha enne riigi kirjaliku teatiseta võimalikku aktsiate võõrandamist kommenteerida."Meie nõustame BRSi ning me oleme seda teinud aasta algusest peale. Otsus, mis täna valitsuses tehti, oli pigem selle kohta, et leping lõpetada poolte kokkuleppel. Muud informatsiooni mul hetkel pole," sõnas Koit.Vastavalt valitsuse otsusele peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbirääkimistest valitsust teavitama hiljemalt 12. oktoobriks.Rahandusminister Aivar Sõerdi eile valitsuses tutvustatud lisaeelarve plaan näeb ette 5,5 miljardi kroonist lisaeelarvet, millest rahandusministeeriumi andmetel on kaetud erinevate kuluartiklitega 2,4 miljardit.Rahandusministeeriumi kinnitusel tuleb eelarveaasta riigisektori ülejääk 6,4 miljardit krooni, millest osa moodustabi lisaeelarve. Augustikuu lõpu seisuga on eelarve ülelaekumist 3,7 miljardit krooni.Eesti Raudtee aktsiate tagasiostu kuluks on mänguruumi 3,1 miljardi krooni ulatuses, mida aga lisaeelarve ridadel praegu sõna-sõnalt kirjas pole.Peaminister Andrus Ansip andis eilsel valitsuse pressikonverentsil mõista, et lisaeelarvet arutatakse edasi pärast presidendiralli lõppu ehk siis paari nädala pärast.- Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.