Erastamine päästab poliitilisest tõmblemisest

Parafraseerides kuulsat lauset meie armsast kultusfilmist: mitu juhti peab Eesti Posti eesotsast lahkuma, et poliitikutele saaks selgeks, et meie riikliku postiasutuse päästab poliitiliste tõmbetuulte käest vaid selle erastamine.

Äripäev soovitab viia Eesti Posti aktsiad börsile, sest see lõpetaks poliitjama ja muudaks Eesti Posti juhtimise läbipaistvamaks.

Suvel otsustas oma ameti maha panna Eesti Posti praegune juhatuse esimees Peeter Raudsepp. "Edaspidi soovin end siduda äriga, kus ei ole poliitilisi mõjusid," teatab Raudsepp tänases Äripäeva kaaneloos ja soovitab mainitud poliitiliste mõjude kohta täpsemalt lugeda ajakirjandusest.

Võtame näiteks juhtumi, kus Merko Ehitus sai Eesti Postilt hea maatüki 13 miljoni krooniga, hoolimata Eesti Posti juhatuse arvamusest, et see tehing toob riigifirmale teist samapalju kahju. Ei ole mõnus juhtida ettevõtet, kus sa oled sunnitud tegema poliitilisel survel ettevõttele kahjulikke otsuseid, mida sa ei toeta.

Kui Eesti Posti aktsiad oleksid börsil, ei saaks selliseid tehinguid nii lihtsalt läbi suruda, sest ettevõttel oleks kohustus väikeaktsionäridele oma tegevusest aru anda. See oleks garantii ka tegevjuhtkonnale, et nad saavad teha majanduslikult mõistlikke otsuseid ja võtta tööle parimaid eksperte.

Suurem kontroll ja läbipaistvus oleks võinud ära hoida ka ettevõtte eelmise juhi Alo Streimanni lahkumisel puhkenud skandaali, kui kehvaks juhiks ja laristajaks osutunud mees sai pärast üheksakuist töötamist kopsaka, 352 800kroonise lahkumishüvitise. Majanduslikult mõtlev ja eraaktsionäridele oma tegevusest aru andev firma tavaliselt lihtsalt ei sõlmi endale nii kahjulikku lepingut.

Eesti Posti ja teiste riigiettevõtete börsile viimine oleks ka üldiselt majandusele kasulik. See elavdaks meie börsi ning annaks inimestele võimaluse investeerida oma pangakontol majanduskasvu tingimustes kerkivaid rahapatakaid. Eestis oleks kindlasti palju investoreid, kes paneksid oma raha sellistesse stabiilse kasvuootusega ettevõtetesse nagu Eesti Post, Tallinna Sadam, Eesti Energia või Eesti Raudtee. Kõikide nende ettevõtete tegevjuhtkonnad on ka ise öelnud, et on valmis poliitilise otsuse korral börsile minema. "Börsile minek kindlasti halba ei tee, vaid lisaks läbipaistvust," ütles ka Peeter Raudsepp ise juunikuus Äripäevale. Firmajuhid näivad tahtvat garantiid, et poliitikutest koosnevad nõukogud ei saaks neid sundida lollusi tegema.

On tõsi, et riiklike postifirmade noteerimine aktsiaturul pole seni ka mujal Euroopas väga populaarne. Seni on börsile toodud neist kolm - Saksamaal, Hollandis ja Austrias. Kuid Eesti ei pea jätkama Euroopa tagurlikku poliitikat. Seal, nagu meilgi, on poliitikutel liigne himu ettevõtteid enda kontrollile allutada.

Eelmine rahandusminister Taavi Veskimägi tegi valitsusele ettepaneku suured riigifirmad börsile tuua. Praegune rahandusminister Aivar Sõerd on teisel arvamusel ja leiab, et oluliste infrastruktuuriettevõtete erastamine ei ole otstarbekas. Äripäev loodab, et järgmine rahandusminister on taas erastamise pooldaja.

Autor: ÄP