Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nädala tegija oli Baltika
Reedel said üle miljoni krooni suuruse käibega hakkama seitsme ettevõtte aktsiad, suurima käibe tegi 33,9 miljoni krooniga Baltika, kes oli ka suurim tõusja.
Baltika aktsia on olnud aktiivne terve läinud nädala jooksul, vaid esmaspäeval oli käive tühised 190 000 krooni, ülejäänud päevadel tõusis see kümnetesse miljonitesse. Baltika aktsia hind hüppas 5,5 protsendi võrra 227,03 kroonile. Seega on meie juhtiva tekstiilitööstusettevõtte aktsia hind kallinenud nädalaga pea 23 krooni ehk 11,2 protsendi võrra.
Ka Tallinki aktsiatega toimus elav kauplemine. Põhiaktsia ning täiendava aktsia käive oli kokku 8,9 miljonit krooni, aktsiate hinnad kerkisid 2,7 ja 2,9 protsendi võrra 60,71 ja 60,40 kroonini.
Üle miljoni krooni suuruse käibe said veel Eesti Telekomi aktsia (7,6 miljonit krooni), mille hind jäi päeva lõpuks neljapäevase sulgemishinna tasemele, Merko Ehituse aktsia (6,4 miljonit krooni), mille hind langes 0,56 protsenti 248,78 kroonini, Tallinna Kaubamaja, Eesti Ehituse ning ASi Tallinna Vesi aktsiad.
Nädala teise poole aktiivsus Tallinna börsil võib aga jääda üürikeseks. Nimelt paneb Läti transiidifirma Ventspils nafta müüki üle 40 miljoni riigi omanduses oleva aktsia, mis teeb 38,62% ettevõtte aktsiatest.
Pakkumise minimaalne hind on vähemalt 1,81 Läti latti aktsia kohta, mis teeb emissiooni mahuks minimaalselt 1,6 miljardit krooni. Müügikorraldajaiks on lõunanaabrite Parex Banka ning Suprema Securities. Pakkumishind on 10 protsenti alla turuhinna, mis oli päev enne müügikuulutuste avaldamist 1,98 latti. Selle hinnaga oleks hinnaks lugeda 1,8 miljardit krooni.
Samas miinimumkogus on 19 415 aktsiat, mis tähendab, et emissioonis osalejal peab olema välja käia vähemalt 790 166 krooni ehk teisisõnu tehakse pakkumine peamiselt suuremat sorti investoritele. Nii või teisiti tähendab see konkurentsi tugevnemist investeeringutele Balti riikides. Kuna uusemissioonide raha on suures osas liikunud Eestisse, siis seni oleme olnud lõunanaabritega võrreldes eelisolukorras. Nüüd võib aga kõik muutuda.