Hardo Pajula: ühelgi poliitikul ei ole kontrolli Eesti keskmise palga üle

18. september 2006, 12:36

Egdar Savisaare palgakasvu plaani
teostumine tähendaks, et Eesti jookseks töökätest tühjaks, ütles SEB Eesti
Ühispanga ökonomist Hardo Pajula.

"Osade avaliku sektori töötajate palkade tase on tõesti praegust elatustaset arvestades äärmiselt madal. Minu arvates on väga madalad just nende töötajate palgad, keda riik vajab oma olemuslike funktsioonide täitmiseks. Ma pean siin silmas politseid, päästeteenistust, riiklikku arstiabi jne", rääkis Pajula. "Kui te vaatate aga neid samu poliitikuid ümbritsevaid üha paisuvaid nõunikeparvi, kõikvõimalikke ettevõtluse edendajaid ja muid priskenevaid poliitsebijaid, siis ei paista rahapuudus küll eriti välja.

"Pajula sõnul on Eesti turumajandusega riik, kus suurema osa inimeste kuupalk kujuneb turul tööjõu pakkumise ja nõudluse vastastikmõju tulemusel. "Ühelgi poliitikul ei ole otsest kontrolli Eesti keskmise palga üle," märkis Pajula.
Pajula leidis, et nominaalpalga suurus on üldse väga pentsik sihtarv. "Elatustase sõltub ju ikkagi reaalsest kaupade ja teenuste hulgast, mida selle 25 000 krooni eest osta saab. Kui hinnad kasvavad järgneva viie aasta jooksul umbes sama kiiresti, siis on see lubadus täiesti tühi. Kui kroon aga vahepeal näiteks 10 korda nõrgeneb, siis võiks 2005. aastaks välja pakkuda ka 100 000 kroonise kuupalga, see kõlaks ju veel uljamalt," ütles Pajula.

"Ma eeldan siiski, et selle lubaduse taga on vaikimisi tehtud oletused, et inflatsioon jääb endiselt sinna 5 protsendi kanti ja 1 euro maksab ka 2010. aastal 15,6 krooni. Sellisel juhul peaks keskmine nominaalpalk väljaöeldud eesmärgi saavutamiseks kasvama keskmiselt 25 protsenti aastas ja reaalpalk siis jällegi umbes 20 protsenti aastas. Pikas perspektiivis peaks aga reaalpalk kasvama umbes SKT kasvutempos, mis praeguses tsükli tipus on kerkinud üle 10 protsendi. Seega, isegi juhul, kui Eesti majandus kasvaks järgmise viie aasta jooksul 10 protsenti aastas, mis on ikka võrdlemisi ebatõenäoline, peaks reaalpalk kasvama veel kaks korda kiiremini," selgitas Pajula.


"Kuigi valitsusel puudub otsene kontroll erasektori palkade üle, saab see loomulikult mõjutada riigi keskmist palka avaliku sektori töötasude kaudu. Oletame nüüd konservatiivselt, et erasektori osakaal on 60 protsenti ja nominaalpalk kasvab seal 15 protsenti aastas, sellisel juhul peaks 25 000 keskmise palga saavutamiseks avaliku sektori keskmine kuupalk 2010. aastal ulatuma 38 500 kroonini ja kasvama seega üle 30 protsendi aastas," rääkis ta.


Pajula märkis, et kui midagi ligilähedastki peaks järgnevate aastate jooksul juhtuma, siis jookseb Eesti erasektor veel kiiremini töökätest tühjaks, kui see praegu juhtub. Et välismaale mineku asemel kiputakse sellisel juhul eelistama majandusministeeriumi, mitmesuguseid ettevõtluse arendamise sihtasutusi ja muid riiklikke moodustisi, ei ole siinkohal oluline.

"Ma ei välista, et lugupeetud poliitiku ideaalmaastikul kangastubki olukord, kus kogu vajalik valuuta saabub Eestisse EL abirahade vormis, mida meie rahvateenrid siis oma parima äranägemise järgi valijatele laiali jagavad," sõnas Pajula. "Kui abirahadest ei peaks aga jätkuma, siis on tulemuseks täiemõõduline maksebilansi kriis koos kõikide sellest tulenevate tagajärgedega, mille hulka kuulub siis juba võib-olla ka 200 000 kroonine keskmine kuupalk, sest säärast palgasurvet ei kannataks eksportiv sektor kindlasti välja."


Pajula rõhutas, et tulevikukavade koostamisel tuleks silmas pidada, et Eesti on aktiivselt rahvusvahelises kaubavahetuses osalev riik ning see asjaolu seab palgakasvule omad piirangud. "Et määratud avalduse tõeliseks eesmärgiks oli aga suure sumina tekitamine, siis täitis see oma eesmärgi ilmselt juba väljaütlemise hetkel."

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2006, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing